Endine riigikohtunik seab kahtluse alla, kas ajakirjandusel oli õigus Mati Alaveri risti lüüa

Endine riigikohtunik ja 2004. aastast Valgetähe II klassi teenetemärgi kavaler Eerik Kergandberg arutles kokkuleppemenetlusega lõppenud Mati Alaveri kohtuasja teemal, seades kahtluse alla, kas ajakirjandusel ikka oli õigus kohtu poolt esialgu salajaseks tunnistatud kriminaaltoimikuga tutvuda ja seal leitud tõendite pinnalt suusatreener avalikult risti lüüa.

Kergandberg võttis Alaveri juhtumi teemaks kirjastus Juura Youtube'i kanalis, kus reklaamitakse 2020. aasta oktoobris ilmunud raamatut "Õiguskaitsevahendid kriminaalmenetluses".

Kergandberg rõhutab, et pole kõnealuse kohtuasja materjaliga isiklikult tuttav ning tema mõttekäik on puhtalt ajakirjandusest loetu ja nähtu isiklik arvamus.

"Ma ei ole nende kohtuasjade materjalidega isiklikult tuttav ega pea väga võimalikuks ajakirjanduse pinnalt hakata asju kommenteerima. Mitte et ma nüüd totaalselt ei usaldaks ajakirjandust, aga kindel on see, et selleks, et kõike hinnata, pead sa ise olema kohtunik ja kõiki dokumente nägema ja vaatama. Oportuniteedivõimalused on meil seaduses legaalselt olemas. Kas ja kuidas seda kasutada, eks ta kindlasti vaidlusteema ole. Õige on muidugi see, et kui avalik huvi on piisavalt suur, siis oportuniteediga lõpetamine ei peaks kõne alla tulema. Aga veelkord, ma ei tea täpselt nende kohtuasjade asjaolusid," ütles Kergandberg Mary Krossi ja Mati Alaveri juhtumit ühiselt kommenteerides ning jätkas siis suusatreeneri teemal:

"Tahaksin Mati Alaveri asja kohta küsida ühe retoorilise küsimuse. Kui nüüd oletada, et Mati Alaveri kohtuasjas olid mõned tõendid saadud täiesti ebaseaduslikult. Ma lihtsalt oletan. Näiteks ebaseadusliku jälitustegevusega või millega iganes. See tähendab olukorda, et nende tõendite pinnalt poleks kuidagi olnud lubatud süüdi tunnistada. Nüüd on küsimus: kui kohus poleks tohtinud süüdi tunnistada, kas me siis tahame väita, et see ei tähenda ajakirjaniku keeldu omade reeglite järgi mees häbiposti lüüa? Ma ei ole kindel, et see väga õige on."

"Ehk siis tuleb mõelda ka selle peale, et kriminaaltoimikus võib olla väga palju igasugust materjali, aga ega siis iga materjali pinnalt ei saa kedagi süüdi tunnistada. See, millised tõendid pärast kohtus vett peaksid, on täiesti eraldi teema. Veelkord, ma ei ole kindel, et mingi õigus on see, et ajakirjandus ütleb, et temale mingid menetlusreeglid ei loe, rahvas tahab ja tema võib isiku ära hävitada ka selliste asjaolude pinnalt, mille pinnalt kohus inimest kinni panna ei saaks. Ma ei ole kindel, et see õige on."

Mati Alaver mõisteti 2019. aasta novembris kinnisel istungil süüdi dopingu tarvitamisele kallutamises. Riigiprokuratuuriga sõlmitud karistusleppe kohaselt karitati 65-aastast treenerit aastase tingimisi vangistusega poolteiseaastase katseajaga. Alaver end süüdi ei tunnistanud. Lisaks pidi Alaver menetluskuludena tasuma 810 eurot.