Koroonapandeemia tõttu on selle hooaja kõik snuukrivõistlused mängitud ilma publikuta ja paari erandiga ühes ja samas kohas ehk Milton Keynesi Marshalli areenil. Robertsoni jaoks on see periood olnud eriti keeruline, sest karmid reisipiirangud pole tal võimaldanud juba kaks aastat oma perekonda näha.

"Ma olin tõesti depressioonis. Esimest korda oma karjääri jooksul tundsin, et ma tegelikult ei taha snuukrit mängida. Ma pole olnud nii nukker sellest ajast peale, kui tulin 2003. aastal esimest korda Suurbritanniasse. Mul on olnud tohutu koduigatsus," rääkis Robertson World Snooker Tourile antud intervjuus.

Robertson tunnistas, et kaalus isegi koju reisimist ja snuukrikarjääris vaheaasta võtmist. Austraallase aitas suurest august välja tema norralannast elukaaslane Mille Fjelldal, kes nägi mehe masendust ja otsustas midagi ette võtta.

Alltoodud videointervjuus lähevad Robertsoni silmad märjaks, kui ta räägib oma kihlatu korraldatud liigutavast üllatusest. "Mille tegi midagi imelist, millest ma midagi ei teadnud. Ta nägi, kui raske mul oli, ja kirjutas Austraaliasse kirja, et mu isa siia tuua. Ta kirjutas Austraalia valitsusele. See on natuke piinlik, kuid ta mainis seal minu saavutusi ja seda, kui väga ma oma isa igatsesin," ütles Robertson, kui tema hääl katkes.

"Ma ei arvanud, et ma nii tundlikuks muutun sellest rääkides ... Aga mu isa tuli eile siia ja ma ei teadnud sellest midagi. Ta (Fjelldal) on imeline inimene, kui ta suutis seda minu jaoks teha. Väga karm on olla aastaid oma perekonda nägemata. Isa uuesti nägemine oli nii vinge ja minu suhtumine on nüüd hoopis teine. Ma ei jõua MM-i ära oodata - see on lihtsalt nii tore, kui mu isa on siin," lisas Robertson läbi pisarate.

Robertsoni intervjuu väga emotsionaalne koht algab videos 4.40: