Hüüdnime "Kodar" kandev endine tippsõitja pääses koos Jaan Kirsipuuga 1990. aastal Prantsusmaale amatööriks. Nad olid esimesed, kes sellise võimaluse said ja tõsiste töömeeste kombel hakkasid teistele vagu sisse ajama. Prantsusmaale minek sai eesti ratturite seas õige pea trendiks.

Käesoleva saate kangelane end Kesk-Prantsusmaal Auxerre's elades kõige kodusemalt siiski ei tundnud, kuna mägesid nappis. Aga mägede vallutamine oli rattasadulas Kodaniporgi tugevaim külg. 1994. aastal leidis ta lõpuks tee Hispaania amatöörklubisse ja see oli hoopis teine tera. Vastaseid andis otsida. 1995. aastal võitis ta amatööride Vuelta Espana, olles mägedes kõvem kui Roberto Heras, Joseba Beloki, Manuel Beltran jt. Ent arusaamatul kombel profilepingut lauale ei potsatanud. Mõned hooajad hiljem sai ta teada põhjuse...

Väga huvitav on ka lugu, kuidas Raido Kodanipork rattaspordi juurde üldse jõudis. Kuna tema isa Jaan oli nooruses samuti kõva rattamees, 1968. aasta Eesti meister grupisõidus, tundus poja valik igati mõistetav. Kuid siinkohal on üllatusmomendiks, et rattasport oli Raido jaoks alles valik number kolm. Grupisõidu Eesti meistrikullani jõudis temagi, aastal 1995. Seda sõitu on jäänud saatma mitmed vahvad lood. Head kuulamist!