Terviseameti peadirektor Poola viidud jalgpallimängust: Eesti riik võidab sellest, et mõlemad võistkonnad võistlevad erapooletul pinnal
(66)
Jalgpalliliit taotles valitsuselt erisust, kuna praegu riigis kehtivate reeglite kohaselt tohib spordivõistlusel osaleda koos korraldajatega kuni 100 inimest. Euroopa jalgpalliliidu UEFA nõuete järgi on aga vajalik minimaalselt 150 inimene osalemine.
"150 inimese hulka kuuluvad 46 jalgpallurit (kahe võistkonna peale kokku põhi- ja varumängijad), ligi 40 personali liiget (treenerid, meditsiiniline personal, varustajad), neli kohtunikku, üks mängu delegaat, üks kohtunike vaatleja, ca 15 korraldusega seotud inimest, kaheksa UEFA esindajat, neli päästetöötajat, viis kiirabi töötajat, neli politseinikku, turvatöötajad, teletöötajad ja ajakirjanikud," seisis jalgpalliliidu pressiteates, mis väljastati eile õhtul.
Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn ütles eile Delfile, et kultuuriministeerium oli antud küsimuses jalgpalliliiduga ühes paadis. "Kultuuriministeerium esitas täna (eile - toim.) hommikul selle taotluse, et suurendada võistlusele lubatud inimeste hulka 100-lt 150-le. Kuna kõik jalgpalli tiitlivõistluste mängud, mis täna üle Euroopa korraldatakse, on väga rangete meetmetega, ei oleks see meie hinnangul rahvatervisele laiemat ohtu kujutanud," lausus Pürn.
Mängu üleviimine Lublinisse läheb Eesti jalgpalli liidule maksma ligi 300 000 eurot. Selle summa hulka kuuluvad koondise ja korraldajate reisimine, staadioni rent ja muud mängu korraldusega seotud kulud.
Teemat tänasel pressikonverentsil kommenteerinud Üllar Lanno sõnul pakuti jalgpalliliidule välja ka variant lükata kohtumine suvisesse perioodi. Ta lisas, et mängu neutraalsele pinnale viimisest võidavad kõik osapooled ning nende valitsusele edastatud soovituses mängis rolli ka Tšehhi kõrge positsioon nakatumisnäitajate edetabelis. Eestile kuulub teatavasti miljoni elaniku kohta antud positiivsete koroonaproovide osakaalu esikoht, Tšehhi on meie järel teine.
"Kindlasti hästi palju kirgi tekitav küsimus, kuna kaasa elamist on inimestel igasugusele spordiüritusele palju," alustas Lanno ERR-i ajakirjaniku vastavasisulisele küsimusele vastamist.
"Me oleme ära jätnud kõik tegevused presidendi vastuvõtust kõikvõimalike kokkusaamiste, pidustuste, ürituste, sees sportimistegevuse," jätkas Lanno.
"Ja kui me mõtleme selle peale, kui suured on need huviliste või harrastajate hulgad, keda puudutab jalgpall, aga kes tahaksid ka arstiabi sellel hetkel, kui seda vaja on, siis antud olukorras terviseamet ei soovitanudki anda luba selle mängu toimumiseks Eestis."
Jalgpalliliidule välja pakutud lahendustest rääkides ütles Lanno: "Küll aga pakuti välja kolm erinevat lahendust ja see kolmas oli see, et see Eestis ei toimu. Aga pakuti välja lahendusi, mida on kasutanud päris paljud teised osapooled – viia võistlus edasi suvisesse perioodi, kus seda oleks saanud oodatavalt nendes tingimustes korraldada, kus nakkus on kas minimaalne või sellest on sellel hetkel võitu saadud. Teine võimalus oli viia see välja nendesse riikidesse, kus nakkus on oluliselt madalamal tasemel, kordades madalamal tasemel kui Eestis. Ja mul on siiras heameel, et selline lahendus on ka täna olemas. Ja see on viidud sellisesse kohta, kus kõik võidavad. Võidab Eesti riik, et me ei too sisse nakkusriski. Võidab Eesti riik sellest, et mõlemad võistkonnad võistlevad erapooletul pinnal, kellelgi ei ole koduseinad toetamas. Ja võidab tervishoiusüsteem. Ühiskondlik meelsus "Kas nüüd on kõik juba hästi? Et olukord on nii hästi, et võib hakata juba ka kõiksugu muid asju tegema?" viib lõpuks sinnamaani välja, et me oleme järgmises väga kiires kasvufaasis ja sellest etapist me võtame kasutusele tervishoiu hädaohu taseme "kolm" ja seda terviseamet kindlasti ei tahtnud teha."
Samal teemal: DELFI VIDEO | Kiika kupli alla ja vaata, kuidas elab A. Le Coq Arena muru, mis pidi võõrustama Eesti - Tšehhi vutimatši!
