Nelja ministeeriumi ühine seisukoht: seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmise teema vajab põhjalikku läbiarutamist

Justiitsministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium on ühisel seisukohal, et seksuaalse enesemäämise eapiiri tõstmine praeguselt 14 eluaastalt kõrgemale vajab eri osapoolte kaasamist ja põhjalikku arutelu. Ministrite kohtumine sel teemal on planeeritud 23. märtsile.

Möödunud nädalal lahvatas Eesti jalgpallis skandaal, kui endine mängija, uue nimega Mia Belle Trisna rääkis Kanal 2 "Õhtu" saates, et Nõmme Kalju klubi treener Fredo Getulio Aurelio (66) võttis temalt süütuse, kui ta oli 14-aastane. 2007. aastal Eestisse tulnud ja sellest ajast saadik Kaljus töötanud brasiillane on tunnistanud, et seksuaalsuhe antud mängijaga kestis seitse aastat ning toimus nö vastastikkusel kokkuleppel.

Delfi küsis Justiitsministeeriumi seisukohta küsimuses, kas seksuaalse enesemääramise eapiiri tuleks Eestis tõsta. Viimastel päevadel on antud teemal sõna võtnud ka mitmed poliitikud, teiste seas ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes ütles pühapäeval Facebookis: "Usun, täna ei kahtle keegi, et seksuaalse enesemääratluse iga tuleb tõsta. Kehtiv karustusõigus näeb ette alla 14-aastase suhtes toimepandud teo karistamise. Aga me teame, et haavatavad ja eriti sõltuvussuhetes on ka noored peale oma 14. sünnipäeva. Luban teha ettepaneku seaduse muutmiseks ning viia see arutelu koos Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja justiitsministri Maris Lauriga valitsuse ja Riigikogu lauale."

Justiitsministeeriumi vastused Delfi küsimustele saatis ministeeriumi avalike suhte nõunik Maria-Elisa Tuulik. Konkreetselt eapiiri tõstmise teemal edastas Tuulik nelja ministeeriumi ühise seisukoha. Avaldame selle täismahus:

"Nii justiitsministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium kui ka haridus- ja teadusministeerium on ühisel seisukohal, et eapiiri tõstmise teema vajab põhjalikku läbiarutamist ja süsteemset lähenemist, kuna vanusepiir ei ole ainult kriminaalpoliitiline otsus, vaid ka eetiline ja tervise teemadega seonduv küsimus. Selleks on vaja arutelusse kaasata arstid, psühholoogid, ülikoolid, Tervise Arengu Instituut ning noorte esindusorganisatsioonid.

Küsimuse arutamisel tuleb kaaluda ühest küljest laste ja noorte arenevaid võimeid ning nende õigust vanuse kasvades üha suuremale iseseisvusele, otsustus- ja enesemääramisõigusele, ning teisalt vajadust kaitsta lapsi ja noori seksuaalse ärakasutamise eest nendega teinekord oskuslikult manipuleerivate täiskasvanute poolt. Väga oluline on muudatust ettevalmistavatesse aruteludesse kaasata noori endid ja nende esindusorganisatsioone, kellega noorte seisukohad, ettepanekud ja võimalikud murekohad läbi arutada, et jõuda ühise mõistmiseni parimast lahendusest.

Seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmisel tuleb kindlasti arvestada erisuste tegemisega olukorras, kus konsensuslik suhe on eakaaslaste vahel. Väärkohtlemise leviku uuringust (2015) teame, et kõige sagedamini on seksuaalse väärkohtlemise toimumise ajal kannatanu 15-16aastane ning toimepanija ohvrist paar aastat vanem. Suure vanusevahega juhtumid on uuringu andmetel pigem erandlikud. Oluline on rõhutada, et kui seksuaalsuhe ei toimu vastastikusel nõusolekul, on igal juhul tegemist kuriteoga, sõltumata sellest, kas tegemist on noorte omavahelise suhte või suurema vanusevahega juhtumite puhul."

Justiitsministeeriumi nõunik lisas, et teatud juhtudel võib inimest vastutusele võtta ka tänaste seaduste järgi, kui sugulise iseloomuga tegu on toime pandud kannatanu sõltuvust süüdlasest või mõjuvõimu või usaldussuhet ära kasutades.

"Selle teema juures on ka oluline selgitada, et kuigi seadusandja tahtel on seksuaalse enesemääramise eapiir Eestis hetkel tõesti 14 eluaastat, on see teatud juhtudel sisuliselt 18 aastat. Kehtiva seaduse järgi on keelatud olukord, kus täisealine astub noorema kui 18-aastasega suguühtesse või paneb toime muu sugulise iseloomuga teo, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust (karistusseadustiku § 143-2)," kirjutas Tuulik.

"Treeneri ja treenitavate suhe võib olla mõjuvõimu või usaldussuhte ärakasutamine. Alaealised on tihti kergemini mõjutatavad kui täiskasvanud, seega on nende tahtega kergem manipuleerida. Osava manipulatsiooni tulemusena ei saa välistada, et alaealine ei keeldu suguühtest või teeb vastava ettepaneku lausa ise. Ka rahvusvaheline lähenemine sel teemal on, et kui on tegemist sõltuvus- või usaldussuhtega või olukorraga, kus ühel poolel on teise üle teatav võim või mõju, ei tohiks täisealise ja alaealise suhe muutuda seksuaalseks. Teisisõnu on küll seksuaalse enesemääramise eapiir 14 eluaastat, kuid seda vaid juhtudel, mil tegemist on selgelt vabatahtliku käitumisega. Eapiir on kõrgem ehk 18 aastat ka mõnede teiste kuritegude puhul. Näiteks on kuritegu alaealiselt seksi ostmine ning alaealisi pornograafilistes ja/või erootilistes situatsioonides kujutavate teoste igasugune käitlemine.

23. märtsil toimub sel teemal justiits-, sotsiaalkaitse ja siseministri kohtumine, kus pannakse paika suund, kuidas edasi liikuda. Selleks ajaks uuendab justiitsministeerium 2011. aastal tehtud analüüsi andmeid."