Euroliigas vaid prügiminutiteks väljakule saanud noor korvpallur lööb NBA-s laineid. Kuidas see võimalik on?

Aleksej Pokuševski on maailma üks kummalisemaid korvpallureid. Ta on isegi 19-aastase kohta ülimalt kõhn ja hoolimata 213 cm kasvust jõuab serblane rünnakul korvi alla ainult ära eksides. Aga kõigest hoolimata viskas ta pühapäeval NBA-s 23 punkti ja võttis 10 lauapalli.

Oklahoma City Thunderi fännide seas on alanud tõeline „Pokumania“. Thunder kasutab tänavust ja ilmselt ka paari järgmist hooaega erinevate noorte mängijate, muuhulgas ka Pokuševski katsetamiseks. Tänu vahetustehingutele on klubil igal aastal mitu teiste võistkondade draft'ivalikut, aga kindlaim viis läbi draft'i talente endale saada on ka ise kehv olla. Viimastel kuudel pole see õnnestunud, võidetud on ehk liigagi palju.

Erandiks polnud ka pühapäeva õhtu. Thunder kohtus Memphis Grizzliesiga, kellel jäi mullu play-off'ist ülinapilt puudu ja tänavu üritatakse see viga parandada. Ometi suutis Thunder kodus 128:122 peale jääda ning nüüd on neil 17 võitu ja 22 kaotust.

Tähtis roll oli ka Pokuševskil. Vaid 86 kilo kaaluv äär tegi pika puuga karjääri parima esituse. Beebikaelkirjaku kehaga suudab ta platsil liikuda sama sujuvalt nagu tagamängija. Kui ei suudaks, oleks heal juhul tegu Serbia teise liiga tasemel mehega. Intriigi lisab Pokuševski hea sööduoskus ja madal, aga potentsiaalselt täpne viskeliigutus.

Justnimelt potentsiaalselt. Kogu hooaja peale on tema kaugvisete protsent 22, kahestel sama halb 37. Vabaviskejoonele jõuab Pokuševski üliharva. Kaitsemängus on tegu algajaga, mõne viske suudab ta tänu pikkusele siiski blokeerida.

Ookeanitagused korvpallivaatlejad on serblase osas äraootaval seisukohal. Tundub ebatõenäoline, et Pokuševski keha peaks suurele lihasmassi kasvatamisele vastu ja seega tuleb tal jõusaalis istumise asemel keskenduda kaitses vähemalt keskpäraseks saamisele ja kaugviske täpsemaks lihvimisele. Mitmekülgsusega on ta juba aeg-ajalt sähvatanud, Pokuševskile pole probleemiks ka pärast põrgatamist kaugelt peale tulistada. Tänapäeva aina vähem positsioonidele keskenduvas korvpallis on tema ideaalvariandil koht olemas.

Ühtlasi on Pokuševski heaks näiteks, et kui noor korvpallur soovib mänguaega, on NBA-sse minek parem valik Euroliiga klubis olemine. Kahe hooaja jooksul pääses ta Pireuse Olympiacose eest Euroliigas platsile vaid kaheksaks minutiks, mille jooksul viskas ühe punkti.

Kui Euroliiga klubide treenerid näevad, et noorest pole väljakul kasu, siis jäävad nad pingisügavusse või sootuks koosseisust välja. NBA-s on aga igal aastal umbes viis klubi, kus saadakse varakult aru, et tiitli võitmine või isegi play-off'i pääsemine on lootusetu üritus. Küllap leiab ka Thunder viisi, kuidas tabelis allapoole kukkuda ja draft'iks parem positsioon saada.

Pokuševski võib igatahes rahul olla, et Thunder ta sügiseses draft'is ootamatult vara, 17ndana ära korjas. Kui maailma suurimate staaride vastu mängimine arengut ei too, on alati võimalik Euroopasse tagasi minna.

Kui vaja, võetakse NBA-s appi tütarliiga G-League. Pärast ebakindlat ja statistiliselt lausa katastroofilist algust saatus Thunder Pokuševski astme võrra madalamale, kus ta sai rohkem palliga toimetada. Esimesed märgid näitavad, et taktika toimis. Pärast emaklubisse naasmist on ta kolmes mängus visanud keskmiselt 13,7 punkti ja 8,3 lauapalli, kusjuures Thunder on neist kohtumistest võitnud kaks.