Konkurss liigub maakonnast maakonda ja nüüd on aeg Viljandimaa käes. Kandidaate spordi taustajõu konkursile saab esitada igaüks, lisades põhjenduse, miks just too inimene on väärt kiitust, millega kaasneb ka auhinnaraha 500 eurot.

„Möödunud aastal elasime võrkpalli suurtoetajana kaasa Credit24 Võrkpalli Meistriliiga põnevatele kohtumistele, mille finaal pidi toimuma Saaremaal. Sportlased, fännid, ja tiimide taustajõud olid suure võrkpallipeo kõige põnevamate mängude ootuses, kui selgus, et finaalturniir jääb ära. Välja kuulutati eriolukord, millega kaasnes teadmatus tuleviku ees,“ meenutas Credit24 turundusjuht Annika Parm 2020. aasta märtsikuud.

„Täna seisame sarnases hetkes, mil suured kogunemised on pausil, mitmed võistlused ära jäänud või edasi lükatud. Praegu on olulisem kui kunagi varem üksteist toetada. Meie soov on olla spordi ja sportlaste taustajõud ka keerulistel hetkedel. Üks võimalus selleks on tunnustada inimesi, kes on aastaid olnud spordi ja sportlaste selja taga,“ selgitas Parm spordi taustajõu konkursi ideed.

Tõrva kui Eesti discgolfi pealinn

Esimene spordi taustajõu tiitel läks Valgamaale Margo Metsojale. See, et tema kandidatuur esitati Valgamaa spordi taustajõu tiitlile, on kummardus aastatepikkuse töö eest. Lisaks sellele, et Tõrva on Mulgimaa suurim linn, võiks see vabalt kanda nimetust „Eesti discgolfi“ pealinn. Seda just täna Margo tööle ja pühendumisele sealse spordielu taustajõuna.

„Mitte ühelgi spordialal maakonnas pole võistlusgraafik nii tihe kui discgolfis, kus tänu Margo korraldusele on aastas rohkem kui 30 võistlust. Lisaks sellele on ta võtnud enda peale Valgamaa ning Mulgimaa meistrivõistluste korraldamised. Meie maakond elab üksikute fanatismist pakatavate entusiastide toel ja Margo on nende seas kindlasti väga silmapaistev ning põhjalik organisaator,“ seisis ühes paljudest ankeetidest, mis esitas Margo kandidatuuri Valgamaa spordi taustajõu preemiale. Mees ise ütles võidust kuuldes, et algselt oli discgolfiga seonduv töö, aga siis tundis ta, et peaks alustatut edasi vedama: „Mulle meeldib radade ehitamine ja planeerimine. Samuti selle juurde kuuluv organiseerimine ja majandamine. Tänaseks on saanud sellest südameasi, et discgolf maakonnas veelgi populaarsemaks muutuks. See on täna minu elu osa,“ kinnitab Margo.

Kunagi pole hilja

Pärnumaa Credit24 spordi taustajõu tiitli omanikuks sai Mehis Merilaine, kes on liikumisõpetaja, võrkpalli treener, kohtunik ja spordi entusiast juba varasest lapsepõlvest. „Maast madalast käisin võistlusi vaatamas. Hoovis tegime naabrilastega hoovisporti, mida täna kahjuks enam ei ole, aga vanasti see-eest kogu aeg,“ rääkis Mehis spordipisiku tekkimisest. „Siis oli pidevalt nii, et vara üles ja hilja tuppa. Meil oli isegi oma liuväli, kus talvel mängisime hokit. Sportlik naabermajade lastest koosnev punt möllas täiega,“ vaatas Mehis ajas tagasi. Suvel mängiti üheskoos üle pesunööride võrkpalli.

„Helju Sutt, Johannes Noormägi ja Andrei Ojamets on mind kõige enam suunanud. Nende teene on see, et võrkpalliga oma elu sidusin. Mis mind kõige enam rõõmustab, on see, et meie koostöö jätkub veel tänagi, suhtleme ja käime läbi,“ rääkis Mehis oma elu mõjutanud inimestest. „Pärnumaal on väga palju spordi taustajõudusid. Näitleja saab ikka tunnustuse, aga kulisside taga olija jääb märkamatuks,“ kiitis Mehis kõiki, kes on seotud noorte ja täiskasvanute spordi armastuse hoidmise ja loomisega.

„Meie kui taustajõudude ja õpetajate ülesanne on süstida noortesse pisikut, et ta läheks pärast kooli veel trenni ka, sest koolispordiga ei tooda tippe. Selleks ongi olemas treeninggrupid ja -klubid. Vahel kuulen, kuidas noored arvavad, et nad on spordiga tõsiselt tegelemiseks juba liiga vanad. Siis toon alati näiteks Gerd Kanteri, kes alustas ka hilja, aga on olümpiavõitja,“ rõhutas Credit24 spordi taustajõud Mehis, et spordiga alustada pole kunagi hilja.

Saaremaal annet jagub

Viktor Umb tuli 2013. aastal Saaremaale ajutiselt purjetamise ja jääpurjetamise treeneriks, ent täna on ta kohaliku spordielu suurimaid taustajõude, kellele omistati ka vastav tiitel.

2013. aastal kutsuti Viktor Saaremaale ajutiselt treeneriks, ent nagu ta ise ütleb: „Ajutised asjad on vahel jäävamadki. Võtan aasta korraga. Purjetamine on selline ala, mille rütm on teistsugune, kui seda ette kujutatakse. Eelmisest kevadest ja eriolukorrast tingituna on kõik segamini löödud. Üritame nii teha, et lapsed ja noored saaksid võimalikult palju trennis käia. Näiteks pole jääpurjetamist viimasel paaril aastal teha olnud võimalik. Nüüd on külm ja jää, aga kohati lund jällegi liiga palju, mis sportimist jää peal mõnevõrra segab.“ Nii rääkis Viktor veebruaris.

Viktori sõnul on purjetamise ja jääpurjetamise üheks suuremaks taustajõuks lapsevanemad. „Loomulikult teevad suure töö ära meie treenerid, aga aktiivsete lastevanemate seltskond annab suure panuse ala arengusse. Meie tegevus on traditsioonilistest spordialadest mõnevõrra erinev, mil paned näiteks malelaua taskusse ja lähed võistlema. Lastevanemate abi on äärmiselt suur ja tuntav. Nad löövad kaasa nii palju kui võimalik,“ kiitis Credit24 Saaremaa taustajõud kõiki lapsevanemaid, kes oma järeltulijate spordipisikul kasvada ja areneda aitavad. „Kui on vaja näiteks treileriga purjekas võistlusele viia ja oma treenerid ei saa alati ise minna, siis on alati lapsevanemad need, kes abistavad.“

„Annet siin jagub,“ tunnistas Viktor Umb. „Ma mõnikord olen öelnud lapsevanematele, et panustage, seal on ainest. Elu on näidanud, et need, kes on panustanud, on meie oludest tõusnud väga kaugele. Kaugele jõuavad need, kellel on anne ja tohutu töökus. Mida vanemaks inimene saab, seda enam hakkab töökus esile trügima. Andega saab noorust nautida, aga sellega peab kaasnema töö. Lõppu jäävadki need, kes on andekad ja töökad üheskoos.“