Eestlasest FIS-i ametnik dramaatilisest intsidendist: Bolšunovil oli õigus
(157)
Oberstdorfis toimunud suusaalade MM-i meeste 50 km klassikatehnikamaratoniga lõppes skandaaliga, kui esimesena finišijoone ületanud norralane Johannes Hösflot Kläbo diskvalifitseeriti.
Lõpusirge viimasesse koridori, kus ei tohi enam rada vahetada, sööstis esimesena venelane Aleksandr Bolšunov, paar kukesammu Kläbost eespool. Parempoolsel rajal. Kläbol polnud kuhugi minna, kõrval on piirded. Ta trügis pisut ja pääses rivaalist ette, kuid Bolšunovil jäi suusakepp jalgade vahele ja murdus. Kläbo jõudis esimesena finišisse, kuid Venemaa koondis andis sisse protesti, mille kohtunikud ka rahuldasid. Kläbo sai disklahvi, kullale tõusis Emil Iversen ja Bolšunov pidi leppima hõbedaga.
"Seal, kus ruumi ei ole, sinna ei saa minna," rääkis Vikerraadiole Rahvusvahelise suusaliidu FIS-i tehniline delegaat Robert Peets. "Bolšunovil, kes tuli laskumiselt esimesena, oli reeglite järgi õigus esimesena valida oma sõidutrajektoor, mida ta ka tegi. Minu hinnangul sõitis ta ideaaltrajektooris. Kläbo on taganttulijana kohustatud tagama, et tema möödumine teisest sportlasest toimub nii, et teist sportlast ei segata. Seekord see kahjuks ei õnnestunud."
"Kõik sellised olukorrad on alati väga tõlgendatavad, eks iga osapool näeb seda oma värvi prillidega," möönas Peets. "Žürii peab otsuse langetama, žürii eesmärk on tagada, et võistlustulemused oleksid ausad ja kõigil sportlastel oleks võimalus võrdsetel tingimustel finišisse jõuda. Kui on selline rikkumine, ei saagi žürii otsust langetada ilma sportlaseid ära kuulamata."
"Reeglid saavad alati olla selgemad, aga arvan, et ükski reegel ei lahenda ühtegi sellist juhtumit. Ajalugu on näidanud, et iga reegliga, millega lahendatakse mingit probleemi, tekitatakse uus probleem asemele."
