Saalijalgpalli planeet: Ukraina klubi Taanis – reaalsus!
Meie meeskond asutati 2014. aastal. Mängisime suurt jalgpalli Sallingsund Interi nime all. Alustasime kõige madalamast Taani jalgpalli divisjonist – kuuendast. Kolm aastat hiljem võitsime neljanda divisjoni, kuid kõrgemale tõusta ei suutnud. Meie jaoks oli jalgpall, nagu ka saalijalgpall praegu, hobi. Kõik töötavad peamiselt põllumajandussektoris. Mõned mängijad peavad baasini sõitma 75–100 kilomeetrit ühes suunas. Seetõttu võeti vastu otsus end parketil proovile panna. Kuivõrd meie piirkonnas polnud C- ja B-liigasid, siis meie meeskonnale pakuti osalemist A-liigas. Saavutanud oma tsoonis võidu ja jõudnud neljandale kohale A-meistrivõistluste play-off'is, saime õiguse mängida Taani saalijalgpalli esimeses liigas. Eelmisel aastal sai meie meeskond õiguse mängida üleminekumängus Taani saalijalgpalli kõrgliigas.
Loetlesite mitut divisjoni, kas ei olnud võimalik kohe vähemalt esimesse liigasse pääsed?
Taanis pole see võimalik. Selleks, et pääseda tugevaimasse divisjoni, tuleb läbida kõik staadiumid. See tähendab, et kui meie regioonis oleksid saalijalgpalli B- ja C-liigad, siis oleksime kohustatud ka neid staadiume läbima. Siin on selles osas range. Isegi arvestades, et saalijalgpall alles kogub populaarsust.
Milline on meistrivõistluste valem?
16 meeskonda on jagatud kaheks tsooniks – ida ja lääne. Meie mängime läänetsoonis. Regulaarsete meistrivõistluste lõpus pääsevad play-off'i neli meeskonda igast tsoonist. Taani meister määratakse olümpiasüsteemi alusel.
Mõni sõna Taani saalijalgpalli tasemest.
Saame selge hinnangu anda üksnes läänetsooni osas, kus me mängime. Mängijad, kes mängivad Taani võistkondades, on enamasti jalgpallurid, kellel pole lepinguid professionaalses jalgpallis. Suvel mängivad nad rohelisel väljakul, talvel parketil. Enamasti mängitakse jõulist saalijalgpalli. Palju on pikka kasvu mängijaid, seetõttu praktiseeritakse Taani meeskondades sageli „postimängu”. Meeskondades, kus mängivad leegionärid, nagu näiteks meistermeeskond Gentofte, praktiseeritakse paindlikumat mängu. Mõistagi, nagu ka suures jalgpallis, saavutavad Taani saalijalgpallurid palju ennastsalgava tegutsemise kaudu.
Ukrainas on saalijalgpalli nõrgaks kohaks saalid. Kuidas on selles küsimuses seis Taanis?
Paremaks ei saa minnagi. Pea igas külas on olemas kaasaegne saal. Selles saalis, kus mängime koduseid kohtumisi, võib vabalt korraldada Taani–Ukraina mängu. Selleks on olemas kõik tingimused. Minul on igal juhul selline soov olemas. Veelgi enam, kui oleks võimalus, sooviksin, et Skive Futsal Club mängiks sõprusmängu Ukraina koondisega. Meie meeskonna populaarsuse kasvatamiseks. Seda enam, et meie klubi jaoks on eraldatud saal ja kohalik võim katab pea kõik selle kulud. Maksame vaid väikest osa – 5 protsenti kogumaksumusest.
Kui juba tuli juttu teie meeskonna finantsidest ...
Oleme planeerinud eelarve 40 000 dollari piires. See summa ei sisalda palkasid – kõik meie mängijad mängivad tasuta. Kuid raha kulub treeningutele, transpordile, toitlustamisele, vormiriietusele, pallidele, massööri teenustele. Teisisõnu, ei mingit luksust – vaid kõige elementaarsemad asjad. Näiteks ühe meie play-off'i pääsemise konkurendi Hjorringi eelarve on vähemalt 150 000 dollarit. Meie meeskonna kõige suurem probleem on koosseisu kogumine treeninguteks ja mängudeks, sest enamik mängijaid elab meie baasist 50–100 kilomeetri kaugusel ning peame aitama inimestel sinna ja tagasi jõuda. Pluss veel see, et meil pole enda bussi, võõrsil peetavatele mängudele sõites kasutame isiklikke autosid.
Mida klubi endast kujutab?
Alustasime kui FC Sallingsund. Kuid see on jalgpalliklubi. Lihtsalt mängisime selle nime alt, kuid saalijalgpallis. Kuna õnnestus pääseda eliitdivisjoni, siis pidi looma saalijalgpalliklubi. See on juba tehtud, alates 27. oktoobrist on meie nimi Skive Futsal Club. Loomulikult vajasime juhatajat. Pidanud mängijatega nõu, otsustasime pöörduda ühe kohaliku mehe poole. Just seetõttu kutsusime Leo juhataja ametisse ja ta oli nõus. Tuleb aru saada, Rasmussen on taanlane. Nad saavad omavahel üksteisest paremini aru, teavad, kuidas pidada tipptasemel läbirääkimisi. Kõige kõrgemale tasemele pääsemine tõi kaasa selle, et on juba olemas sponsorid, kes tahavad meid toetada.
Kust tulevad laekumised klubi eelarvesse?
Meil on juba umbes 10 000 dollarit sponsoritelt. Peamiselt on need kohalikud ettevõtted. Samuti aitavad tavalised ukrainlased, kes töötavad Taanis. Töötasime välja logo IO Patriot. See hakkab paiknema vormiriietusel. Need rahad on justnimelt Ukraina diasporaa poolt. Kes panustab 10 dollarit, kes 20, keegi aga näiteks 50. Ülekannet tehes märgib inimene makse selgitusse IO Patriot ja me teame, et see on diasporaa poolt. Loodame, et sponsoriteks saavad Ukraina ettevõtted, kes otsivad väljapääsu Taani turule.
Kuidas on lood fännide toetusega?
Selles osas probleemi pole – igas asustuskeskuses on olemas ukrainlaste diasporaa, kes meid toetab. Tähelepanu jagub kodustes mängudes ka taanlaste poolt.
Allikas: Ukraina saalijalgpall
