„Esimesel poolajal ei olnud me palliga mängus nii hästi sees. Saime kohtumise eel teha ainult kaks pallitrenni. Palliga rütmi leidmine võttis seetõttu aega. Teisele poolajale tulime hästi peale ja õnnestus kohe värav ära lüüa,“ kirjeldas Sappinen kohtumise kulgu.

Paljud Flora mängijad olid hiljuti eneseisolatsioonis ning sellest väljutigi alles paar päeva enne Superkarika finaali. „Kui nädal aega mängid kolm-kolmele või neli-neljale ja kui ühtäkki on kogu suur väljak, siis natuke võtab rütmi leidmine aega. Õnneks suutsime mängu jooksul selle leida,“ tõdes Sappinen.

Kuigi Superkarikat võetakse tihti hea ettevalmistusena liigahooajaks, siis samas on tegemist ka aasta esimese ametliku matšiga. „Kui karikas on mängus, siis meestel on võidunälg ikka suur. Hea meel on alati karikat võita ja muidugi ka Paidet, kes tahab meid alati võita. Seekord see neil ei õnnestunud. See teeb muidugi head meelt,“ rõõmustas Sappinen.

Kui talvel oodati, et Sappinen teeb uuesti sammu välisklubisse, siis praegu on ta jätkuvalt Flora mängumees. Mõnes riigis (näiteks Norras, Rootsis) on üleminekuaken veel lahti ning ründaja sõnul on kõik võimalused endiselt laual. „Töö käib. Midagi rohkem ei ole hetkel rääkida,“ tõdes ta.