Leedu saalijalgpallisõpradel on, mille üle uhkust tunda: nende klubi mitte üksnes ei tulnud järjekordselt esimeseks Balti riikide tugevaimate meeskondade arvestuses, vaid esindas oma riiki Vana Maailma kõige mainekamal klubivõistlusel igati väärikalt. Pärast võitusid Rootsi Hammarby (3 : 1) ja Saksamaa Hohenstein-Ernstthali (2 : 0) üle Meistrite liiga eelmistes voorudes ei olnud Leedu jalgpallurid Venemaal peetava kohtumise tõttu surve all. Sellest rääkis enne mängu Vytise president Darius Gurskis: „Oleme võitlusvalmis meeleolus, kaotada pole meil absoluutselt midagi, seega ei tunne me vähimatki pinget. Tegemist on TOP 16 mänguga ja oleme välja teeninud õiguse siin olla, seega mängime oma rõõmuks, naeratus näol.“ Samas ei kavatsenud Vytis hiljutisele Meistrite liiga võitjale juba enne mängu alla anda: „Meie eesmärgid on Meistrite liiga selleks hooajaks täidetud, kuid see ei tähenda, et me võitlusest loobume, süües ju kasvab isu,“ rääkis Gurskis enne mängu.

Ning Vytise president ei valetanud: Kaunase klubi valis oodatult strateegia mängida n-ö teisel positsioonil, tegutsedes kompaktselt kaitses ja arvestades oma võimalustega vasturünnakutes. Kui edu oleks külalisi soosinud, siis oleksid nad kindlasti võinud ka skoori avada. „Me polnud selles mängus favoriitideks ja saime väga hästi aru, et peame maksimaalselt distsiplineeritult tegutsema ning mängu plaanist kinni pidama. Meil oli hea võimalus esimestena värav lüüa, kui saime õiguse kümne meetri löögile, kuid seda meil realiseerida ei õnnestunud. Mingil määral saab seda pidada võtmemomendiks, arvan, et see mõjutas mängijaid psühholoogiliselt. Liiatigi, et kohe pärast seda kasutas Ugra oma momenti ja rebis ette,“ jagas Gurskis muljeid pärast mängu. „Sellise vinge meeskonna puhul, nagu seda on Gazprom-Ugra, on väga keeruline seisu tasa teha,“ jätkab Gurskis. „Esimesena värava lüües tundsid nad end enesekindlalt ja lasid end märgatavalt vabamaks. Me püüdsime mängida oma mängu, luua momente, paar korda isegi tabasime väravaposti, kuid sellest ei piisanud positiivse tulemuse saavutamiseks.“

Tasub märkida, et mõnetiseks õigustuseks Vytise lüüasaamisele võib olla keeruline teekond Venemaale: meeskond sõitis Moskva lähistele bussiga, üldkokkuvõttes veetis Kaunase klubi teel olles umbes ööpäeva. Keerulise piiriülestussüsteemi tõttu tuli jalgpalluritel seitse tundi Venemaa piiril veeta ja klubi töötaja sõnul tundus ühel hetkel, et neil ei õnnestugi piiri ületada ja mäng on nurjumise äärel. Õnneks sai sellist erakorralist olukorda vältida. Vähetõenäoline, et sellised üksikasjad omasid otsest mõju lõpptulemusele, kuid niivõrd raske teekond kindlasti ei lisanud Leedu meeskonnale ka jõudu juurde.

Vaatamata sellele, et Vytis näitas võrdlemisi sisukat mängu, mille pärast ei pea kindlasti häbenema, nägid mängijad pärast lüüasaamist siiski löödud välja: „Igal juhul on see lüüasaamine, vaatamata kõigele. Kaotada on alati kahju, olgugi et palju vingematele vastastele, seetõttu olid mehed tujust ära, ehkki suhtusid sellesse ebaedusse adekvaatselt,“ võttis Gurskis tulemuse kokku.

Nagu teada, varasemalt väljakuulutatud Vytise nime vahetamine Žalgirise vastu koos sellele järgneva saalijalgpalliklubi integreerimisega Leedu kuulsasse spordisüsteemi, ei saanud toimuda klubi Meistrite liigas osalemise ajal. Tõenäoline, et lähiajal on meil Leedust kõmulisi uudiseid oodata, seda kinnitas kaudselt ka Gurskis: „Praegu on kõik mõtted seotud üksnes meie jaoks lõppenud Meistrite liigaga, arvan, et mõnda aega tunneme veel rõõmu meie edu üle ja seejärel asume tööle – peame saavutama võidu Leedu meistrivõistlustel ja täitma varem paika pandud plaane.“