KATKEND RAAMATUST: Dopinguarstiga koostööd alustanud Karel Tammjärv eduka sõidu järel: no näed, inimesed on arenemisvõimelised!
(32)
Selles raamatus räägime Eesti sportlaste tippupürgimisest nii lubatud kui ka keelatud radu pidi, aga vaatame ka rahvusvahelist praktikat, sest dopinguskandaalid on muutunud pigem tavapäraseks, ütles raamatu autor Paavo Kangur.
Delfi avaldab katkendi raamatust.
Karel Tammjärve juhtum
Karel Tammjärv oli andekas suusataja, kes juunioride klassis tegi häid tulemusi. Tema kaal 86 kilo ja pikkus 193 oleksid teinud temast ühe Eesti võimsama suusataja, vahest suusamaratoniks oli tal kilosid isegi liiga palju.
Kindlasti polnud ta loll – just seda kiputakse sportlaste kohta arvama. Lollid ei lõpeta Hugo Treffneri gümnaasiumi ega õpi Tartu Ülikoolis matemaatilist statistikat. Aastal 2016, 27aastase mehena, otsustas Karel liituda veredopingu programmiga, kuid seegi ei toonud kauaoodatud edu. Pärast Eesti suusatajate vahelejäämist Seefeldis kukkus uurijatele sülle asjaosaliste kirjavahetus. See räägib loo massiivsest dopinguprogrammist.
Mati Alaver hüüdnimega Kindral, mis viitas tema rollile Eesti rakukese juhina, üritas esimese tutvustava kohtumise korraldada septembris 2016 Müncheni hotellis Novotel. Ta kutsus kaasa kolm kolleegi. Siitpeale hakkasid sündmused arenema. Oktoobris kohtus programmi brigadir Karel Tammjärv Berliinis Schönefeldi lennujaama lähedal asuvas Albergo hotellis Saksa spordiarsti Mark Schmidtiga, kes andis sportlasele üle inimese kasvuhormooni pen-süstli. See oli nende väheviljaka koostöö algus. Hooaja hakul polnud Karel Tammjärv siiski parimas hoos, Lillehammeri MK-etapil 10 kilomeetri vabatehnikas oli ta parima eestlasena alles 66. kohal, kaotades võitjale ligi kahe minutiga. Edu tuli nädalake hiljem. Davosi MK-etapi vabatehnika sõidu lõpetas ta 10. detsembril 2016 13. kohaga. „No näed, inimesed on arenemisvõimelised!“, lausus Tammjärv meediale*. Ka Team Haanja treener Anti Saarepuu oli rahul, kiites, et Karel jättis mitmed ässad selja taha. Paaril vahepealsel aastal olid Eesti murdmaasuusatajad jäänud silmapaistmatuks. Pikemal distantsil saadi viimane punktikoht 2014. aasta märtsikuus ja nüüd näidati taas lootustandvat tulemust.
Märtsis 2017 kooskõlastasid dopinguarst Mark Schmidt, kes esines nime alla David Novak, ja Mati Alaver uue hooaja dopinguprogrammi detailid. Igalt sportlaselt võetakse ettevalmistushooajal välja viis kotitäit verd, kolm kotitäit pannakse organismi tagasi alates novembrist igal neljandal nädalal ning kaks kotti jääb tippvõistlusteks. Lisaks tuleks manustada väikedoosidena ainet IGF-1, intensiivsel treeninguperioodil kaks pudelit kasvuhormooni ja suvel pulbrit. Kogu see lõbu maksaks 8000 eurot inimese kohta. See summa ei sisalda Lõuna-Korea taliolümpiamängude kulusid, mis vaadatakse läbi eraldi.
Dopingu-Mati küsis, miks nii vähe võetakse IGF-1-te. Ta pakkus välja, et selle manustamisega võiks alustada juba septembris, sest see on Werner Franke (Saksa dopinguteadlane ja guru – PK) arvates tippsportlaste seas kõige populaarsem droog. Alaver kinnitas, et vajab ühe sportlase jaoks maailma parimat programmi ja tundis muret, miks eelmine hooaeg nässu läks. Äkki oleks võimalik leida hapniku transportimise parandamiseks midagi uut geenitehnoloogia või tüvirakkude valdkonnast?
23. märtsil 2017 arvas Mark Schmidt, et IGF-1-te võib alati võtta, aga see on kallim, kuigi ka tõhusam kui kasvuhormoon hGH. Samuti mõeldi selle peale, et kõrgmäestikulaagrit peab ajastama verepakkide manustamisega, muidu võib mõju olla vastupidine ja tulemus kehv. Tavaliselt on veredopingul suurem mõju, kuid „kuskil pidi viga olema – kuna kõigil polnud superedu,“ arutles „nõiddoktor“. Nüüd läks töö lahti.
6. juunil 2017 kirjutas Mark Schmidt Dopingu-Matile, et peaks mõtlema sportlase tervisele ja uut pulbrit testima, aga veredoping – vana hea programm – peaks koos talendi, distsipliini ja hea treeninguga toimima suurepäraselt. Kui sellest väheks jääb, on saadaval ka rekombinantne kehaväline hemoglobiin. 7. juulil 2017 arvas dopinguarst, et pulbriga Molidustaat peaks olema ettevaatlik, sest Kölni labor suudab seda tuvastada. Vereandmisele ei tohiks kolme päeva jooksul eelneda intensiivne treening, vaid verd tuleb anda baastreeningu faasis, toonitas ta. 14. juulil 2017 kordas dopinguarst, et pulbriga peaks olema ettevaatlik, sest see on avastatav. Ta kiitis hoopis kehavälist hemoglobiini hinnaga 1800 eurot ja IGH-1-te hinnaga 2500 eurot ning soovitas mõelda ka ITPP 13 peale, mis aitab hemoglobiinil transportida kudedesse rohkem hapnikku. ITPP 13 on ravimikandidaat, veidi sarnane Sigma-Aldrichi tootega myo-inositol. Muide, inositol on vitamiin B8 .
