"Käsipallikooli" legendaarne õpetaja Ülo Kurig sai Kultuurkapitali aastapreemia

Pühapäevasel veidi ebaharilikul spordiaasta tähtede galal kuulutati välja ka tänavused Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laureaadid. Aastapreemia pälvis teiste seas ka legendaarne kehalise kasvatuse õpetaja Ülo Kurig, kelle side käsipalliga pole ehk üldteada, aga see side on sügaval ja vägagi reaalne.

Sügisel pensionile jäänud Ülo Kurig töötas 39 aastat õpetajana Tallinna 54. Keskkoolis, hilisema nimega Tallinna Saksa Gümnaasiumis. See Mustamäel asuv ja 1980. aastal asutatud kool sai varakult tuntuks kui käsipallurite taimelava, ehkki tippsportlasi kerkis koolist esile paljudel aladel.

Septembris ilmunud raamatus "Riho-Brunost Kellyni. Ühe kooli lugu" tutvustatakse 64 sportlast, kes Tallinna Saksa Gümnaasiumis õppinud ning oma spordialal Eesti koondist suurvõistlusel või sportmängude puhul valiksarjades esindanud. On märgiline, et nende 64 seas on koguni 17 käsipallurit.

Lisaks mainitud raamatu kaanesangarile, möödunud sajandi parimaks käsipalluriks valitud Riho-Bruno Bramanisele lõpetasid või õppisid TSG-s näiteks Margus Varik, Ain Kont, Vahur Vetevool, Raiko Pajust, vennad Noodlad ja paljud teised. Tänastest koondislastest said oma hariduse Kurigu ning teiste õpetajate käe all Jürgen Rooba ja Dener Jaanimaa.

"54. keskkooliga liitudes oli Enno Karrisoo seal juba gruppidega sees ning tundus algselt, et kaks kõva kivi head jahu ei jahvata. Aga siis istusime Karkaga maha ja rääkisime asjad selgeks. Tema osaks jäi puhtalt käsipallipool ning mina tegelesin poiste füüsilise ettevalmistusega tundides ja koolivälistel võistlustel," jutustas Kurig.

Just koolivälise tegevusega seonduvad paljudel eredad mälestused, sest käsipallurid kujunesid kooli spordiau kaitsjaiks kõige erinevamatel aladel. "Kadrioru pargis toimunud jalgrattasõiduvõistlusele saatis mind õpetaja Kurig ja kogesin, mis tunne on, kui teised minust vuhinal mööda kihutavad. Aga tähtsam oli võistlus uhkelt lõpuni sõita ja koolile punkte tuua," meenutas Bramanis.

"TSG kehalise kasvatuse õppekava, tingimused ja õpetajate kõrge kvaliteet annavad noorele sportlasele võimaluse proovida erinevaid spordialasid ning neil ka võistelda," tõdes kooli sportlasi kajastavas raamatus Rooba, kellele jättis kustumatu mälestuse Kalevi Spordihallis täistribüünide ees korvpalli Tallinna koolinoorte meistrivõistluste superfinaalis mängimine.

Praegusel Eesti Käsipalliliidu juhatuse liikmel Vahur Vetevoolul on oma meenutus: "Tänaseni on meeles, kuidas saavutasin 15-aastaselt Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel kaugushüppes viienda koha. Teine ere mälestus on muidugi koolide MM-ist käsipallis, kui kooli koondisega Iisraelist neljanda kohaga naasime."

Pole pehmelt öeldes just tavaline, et ühe kooli vilistlased võtaks mõnel alal ette Eesti koondise. Aga just seda 54. keskkool Kurigu eestvedamisel tegi – esmalt 1995. aastal ja siis kümme aastat hiljem kohtuti kooli aastapäeva tähistades Eesti käsipallikoondisega. Esimesel korral saadi rahvusmeeskonnast jagu, teisel puhul kaotati napilt.

"Olin siis lepinguga Ateena AEK-iga seotud, ent sain klubiga kokkuleppe ning vilistlaste toetuse abil lendasin Kreekast mängule. Sündmus oli minu jaoks tähtis ja väga emotsionaalne – ikkagi kooli koondisega Eesti rahvusmeeskonna vastu esineda," meenutas praegune Eesti koondise abitreener Martin Noodla veerandsada aastat tagasi toimunut.

Ülo Kurig avaldas väiksemat või suuremat mõju kõigi koolis õppinud käsipallurite karjäärile. Tema roll tuhandete laste õpetamise, arendamise ja inimeseks kasvamise juures on aga hindamatu. Eesti Käsipalliliit toetas uhkusega Kurigu esitamist Kultuurkapitali aastapreemiale ning õnnitleb legendaarset õpetajat.