“Mul on tunne, nagu olümpiavõitjal,” naeris Argus, kui teda auhinna puhul õnnitlesime. Tema rõõm nii väärika tunnustuse üle on siiras, kuigi väliselt jääb tunnustatud treener endale omaselt tagasihoidlikuks. Pole tema moodi endaga uhkeldada, pigem tõstab ta esile oma õpilaste saavutusi.

On teada tuntud tõde, et Argus ei armasta avalikku tähelepanu ning ka kaamerate ette teda sageli meelitada ei õnnestu. Uudisest teada saamise järel tundis muidu nii südikas daam enda sõnul esmalt pigem õudu. “Ma ei ole teab mis suur esineja ja päris õudne tunne tuli peale, kui hakkasin mõtlema, kui palju inimesi seda saadet vaatavad ja mida ma seal kõik rääkima pean.”

Tähtis uudis, et tal on Spordiaasta tähtede galal eriline roll täita, edastati Argusele ühel detsembrikuu varahommikul. “Olin veel nii unine, et jäin peale kõnet uuesti magama. Ärgates tundus, et nägin vist und. Võttis tükk aega, enne kui mulle asi tegelikult pärale jõudis. Rahustasin end viimase hetkeni mõttega, et ehk olen vaid üks nominentidest,” naeris Argus.

Kõik, kes vähegi Eesti ratsaspordiga kursis, teavad Sirje Argust, kui väga tegusat ja krapsakat Tondi maneežis toimetavat daami. Sirje on sidunud oma elu hobustega ja Tondi maneežiga. Seal alustas ta teismelise tüdrukuna ratsutamisega ja jätkas treenimist tegevsportlasena, kuni sai ka pakkumise toonaselt direktorilt Jüri Villemsonilt tulla tema asetäitjaks. Alates 1996. aastast on Argus Tondi ratsakeskuse tegevjuht. Aktiivse treenerina on ta kõik need aastad väsimatult juhendanud lapsi kolmevõistluse ja takistussõidu treenerina. Pikki aastaid on ta võidelnud selle eest, et väärika ajalooga ratsakeskus Tallinnasse ikka püsima jääks ja pealinna lastel side hobustega ei kaoks. Nii võib Tondi ratsakeskuse ja Sirje Arguse vahele julgelt tõmmata võrdusmärgi.

Ratsaspordiga tegelevad inimesed peavad Argusest väga lugu, ta on eeskujuks ja nõuandjaks paljudele. Kui aasta tagasi Eesti Ratsaspordi Liidu galal tunnustati Argust meenega panuse eest Eesti ratsasporti, aplodeeris gala publik daamile püstijalu mitu pikka minutit. See oli liigutav hetk kõigi saalis olijate jaoks. Loomulikult said hiljem, Argusele omaselt, ”süüdlased” väikese peapesu, et teda rambivalgusesse asetati.

Kuigi igapäevane laste treenimise, Tondi klubi ja ratsakeskuse juhtimisega seotud töö on täis erinevaid muresid, ei lase Argus end neist segada. Ta tuleb ikka vastu sära silmis ja naeratus huulil, tuues endaga kaasa pahvaku kaasahaaravat energiat. Ise pidevas liikumises olles tõmbab ta teisedki kaasa. Sirje on kunagi öelnud, et just hobused on need, kes annavad talle jõudu, motivatsiooni ja indu raskustega hakkama saada. Nii et hobuseid võib ka pidada Argus nooruslikkuse võtmeks. Veel nüüdki, kui 70. juubel on seljataga, käib Sirje oma lõbuks ratsutamas.

Argust on autasustatud nii erinevate diplomite, auhindade kui Tallinna teenetemärgiga, kuid olulisemaks igast auhinnast on Arguse jaoks siiski rõõm tehtud tööst ja enda õpilaste head saavutused. Nüüd ehib Arguse auhinnariiulit ka väärikas ”Eestimaa Spordihing 2020” meene.

”Eks paljudel inimestel, kes spordi juures kaua tegutsenud, on põnev elu ja lugu, mida jutustada. Neid inimesi, kes ratsaspordis hingega asja juures, on Eestis palju. Nad kõik väärivad tunnustust ja esile toomist. Õnneks näen, et meil on ka selliseid noori peale tulemas, kes on pühendunud ja täis tahtmist ratsutamises edu saavutada. Nii jääb meie sport elama,” loodab Argus.

Fakte Sirje Argusest:

  • Sportimist alustas 1963. aastal Tallinna Kalinini rajooni Spordikoolis kergejõustikutreeneri Mari Laasti õpilasena ning ratsaspordini jõudis ta 1965. aastal.
  • Tema esimeseks treeneriks oli legendaarne Mihhail Fadejev.
  • Argus on olnud mitmekordne ENSV medaliomanik. Saanud medaleid 1967-1981 koolisõidus ja kolmevõistluses, ENSV meeskondlik kuld kolmevõistluses 1981, NSVL maanoorte meister takistussõidus 1976. Sellest eelneval aastal oli ta takistussõidus Nõukogude Liidu maaspordiühingute meister, aastatel 1972-1980 kuulus Argus Eesti NSV koondisesse.
  • Lisaks aktiivsele võistlusspordile on ta tegelenud väga edukalt treenerina: aastatel 1970-1977 Harju Jõud-is, 1978-1995 Tallinna Ratsaspordibaasis ning alates aastast 1996 Tondi Ratsaspordiklubis, kus täidab lisaks ka tegevjuhi ülesandeid.
  • Tondi Ratsaspordikooli juures tegutseb ligi 200 last alates kolmandast eluaastast, 234 liikmega ratsaspordiklubi on Eesti suurim. Hiljuti tähistas Tondi maneež 80. aastapäeva.
  • Argus on Eestis ponispordi suurimaid eestvedajaid ning on tunnustatud korduvalt parimaks ratsatreeneriks Eestis.
  • 2019. aasta Eesti Ratsaspordi Liidu auhinnagalal tunnustati Argust meenega panuse eest Eesti ratsasporti.
  • Huvitava faktina väärib mainimist, et Argus osales filmis „Viimne Reliikvia“ Agnese osatäitja dublandina ratsutamisstseenides.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena