2020. aastal anti tavapärase kolme – aasta naissportlase, meessportlase ja võistkonna – asemel välja üks ja ainus Kristjan – aasta sportlane, kelleks võis olla nii individuaalsportlane kui ka tiim. Tänak-Järveoja edestasid teisi nominente rahvahääletusel ja ajakirjanike hääletusel ning said spordiorganisatsioonidelt teise koha. Kokkuvõttes tõi see meie rallipaarile aasta sportlase Kristjani.

Tänakule oli see parima sportlase kategoorias teiseks võiduks. Parimaks nimetati ta ka 2017. aastal. 2018. ja 2019. aastal jäi ta meessportlase kategoorias alla odaviskajale Magnus Kirdile.

Parima treeneri auhinna viis sel korral koju iluuisutajate juhendaja Anna Levandi. Levandile tõi võidu tema hoolealuse Eva-Lotta Kiibuse suurepärabe aasta, mille tipuks oli EM-i seitsmes koht.

Parimaks noorsportlaseks nimetati viiendat aastat järjest freestyle-suusataja Kelly Sildaru.


"On olnud tiitlivõistlustevaene aasta ning selleks, et tagada „Aasta sportlane 2020“ aunimetusele ja Kristjanile väärikas konkurents, otsustasime tavapärase kolme kategooria – aasta naissportlase, meessportlase ja võistkonna – asemel pärjata selle ühe ja ainsa – aasta sportlase, kelleks võib olla nii individuaalsportlane kui ka tiim," ütles rahvahääletust välja kuulutades Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles.

"See on ühekordne muudatus, mida toetas ka EOK sportlaskomisjon. Samuti on see sümboolne kummardus selle tava ajaloole – tänavu täitub 90 aastat aasta sportlase esmakordsest valimisest ja toona kuulutati välja samuti vaid üks sportlane. Loodetavasti võimaldab 2021. aasta piisavalt võistlusi, et on ainest valida taas aasta sportlasi mitmes kategoorias. Aasta treeneri valimine jätkub tavapäraselt."

Eestis on aasta sportlasi valitud juba pea 90 aastat. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta osas. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.

Mullu valiti aasta meessportlaseks odaviskaja Magnus Kirt, aasta naissportlaseks freestyle-suusataja Kelly Sildaru, aasta võistkonnaks rallipaar Ott Tänak-Martin Järveoja ning aasta treeneriks Magnus Kirdi juhendajad Indrek Tustit ja Marek Vister.

Läbi aegade enim Eesti aasta parima sportlase tiitleid on pälvinud Erika Salumäe, kes pälvis vahemikus 1983-1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.
1x
00:00