Sotši olümpia dopinguproovid tehakse uuesti lahti. Kas Eesti suusatajatel on põhjust muretsemiseks?

Rahvusvaheline Testimisagentuur (ITA) teatas kolmapäeval, et hakkab uuesti analüüsima 2014. aasta Sotši taliolümpiamängude dopinguproove.

ITA ütles, et tõuke proovide taasanalüüsimiseks on andnud mitmed skandaalid, mis viimastel aastatel on puhkenud. "Pärast seda, kui Sotši mängude järel ilmnesid tõsised manipulatsiooniprobleemid seoses dopingukontrolli protsessiga, analüüsis ROK 2016. aastal juba sadu Venemaa sportlaste proove. ITA laiendab taasanalüüsimise programmi kõikidele riikidele ja spordialadele, kes olümpial osalesid ning testib üle rohkem kui pooled kõikidest võetud proovidest," ütles agentuur, vahendab AFP.

Maailma Antidopingu koodeksi järgi tohib dopinguproove säilitada kümme aastat pärast esmaseid testimisi. Vahelejääjaid on võimalik vastutusele võtta samadel alustel kui pärast esialgset testimist.

ITA lisas, et viimastel aastatel on suure arengu teinud mitmed uurimismeetodid, eriti steroidide ja hormoonide tuvastamise vallas. Seega on võimalik, et tänapäevaste meetoditega jõutakse jälile dopingurikkumistele, mida 2014. aastal veel tuvastada ei suudetud.

Sotši olümpial tegid kaasa ka 2019. aastal Seefeldi MM-i järel veredopingu kasutamist tunnistanud Mati Alaveri õpilased Karel Tammjärv ja Algo Kärp, kes alustasid enda sõnul keelatud meetoditega 2016. aastal.

Eesti murdmaameeste teatenelik (Tammjärv, Kärp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel) sai Sotši olümpial 10. koha.

Pressikonverents Seefeldis: