Eesti Korvpalliliidu kodulehele antud intervjuus rääkis Drell loomulikult ka NBA-st, mille draft'is on ta end kahel korral üles andnud ja seal seejärel ka maha võtnud.

-Olid teist aastat järjest üles antud NBA draft’i (intervjuu sai tehtud käesoleva hooaja eel, pikalt enne NBA tänavust draft'i). Kui tuntud Su nimi nendes ringkondades on ja mis Sa arvad, kui palju kesise hooajaga Itaalias Sinu aktsiad langesid?

Arvan, et kõik nimed, kes seal üldse üleval on, on tuntud. Seal jälgitakse kõiki. Sel aastal ikka mu aktsiad natukene langesid, sest olin päris kõrgel kohal enne hooaja algust. Oleks samamoodi tõusvas joones jätkanud, siis usun, et oleksin praegu esimese ringi lõpus olnud. Aga nagu juba ütlesin, siis oli see õppimise koha pealt väga hea aasta. Nägin korvpallimaailma õiget külge. On teatud klubid, kes hoiavad mõnel kindlal mehel eriti silma peal ja mul oli ka niimoodi. Aga muidugi ei saa öelda, et ma mingi superstaar seal NBA ringkondades oleksin.

-Sinuga on pikalt kaasas käinud see, et oled julgelt välja öelnud oma eesmärgi jõuda välja NBA-sse. Kuna seetõttu oled saanud kohati ka kriitikat, kas see tagasiside on Sulle kuidagi korda ka läinud või naha alla pugenud?

Olen oma NBA unistuse välja öelnud küll, aga ülejäänud jutuvaht selle ümber on ju tulnud mujalt. See pole olnud minu kontrollida. Kui ma oleks NBA kõva häälega välja öelnud, aga poleks näiteks olnud ESPN-i top 60 edetabelis või sellistes pingeridades, oleks olukord teistsugune. See, et ma panin ennast NBA draft’i üles, tõi juttu taas juurde. Enda meelest ma pole päris nii öelnud, et ma nüüd lähen NBA-sse ja ma ei tea mida veel. Olen öelnud küll, et tahan nii kõrgele välja jõuda. See on mu eesmärk, aga see ongi kõik. Mulle on öeldud küll, et ära karju oma eesmärke niimoodi välja. Eks mõned inimesed teevad juttudest suurema asja, kui see tegelikult on. Ma arvan, et igal noormängijal peaks eesmärk olema. On küll enda asi, kas ütled selle välja või mitte, aga mängijal võiks olla suur siht. Jään ikka selle juurde, et mis mõttega unistada väikselt, pigem unistan suurelt.

-Võime vast öelda, et Eestis oled Sa korvpalliringkondades kuulus. Kui peaks aga juhtuma, et jõuad oma unistuseni ehk pääsed NBA-sse, siis Su tuntus kasvab plahvatuslikult. Oled Sa selle peale mõelnud, kuidas see Sind mõjutaks?

Ma ei tea, nii ma küll mõelnud pole, et olen nüüd nii kuulus. Aga nagu ütlesin, siis mulle meeldib inimestega suhtlemine. Otseselt ma sellele mõelnud pole, aga arvan, et saaksin hakkama. Tean, et mõned inimesed vajuvad liigse tähelepanu all kuidagi ära või lähevad lolliks, aga arvan, et suudaksin seda taltsutada ja enda kasuks keerata.

-Kui palju Sa ise jälgid erinevate NBA mängijate tegemisi sotsiaalmeedias ja n-ö nende platsivälist elu?

Ikka jälgin, sest tunnen ju mõnda NBA mängijat isiklikult ja jälgime üksteist sotsiaalmeedias. Muidugi ma jälgin neid, aga piirdun sotsiaalmeediaga, rohkem infot ei kaeva.

-Kes need tuttavad on, kellel silma peal hoiad?

Tyler Herro (Miami Heati tagamängija – S.S.) on üks, kellega sattusin eelmisel aastal kokku. Teine on Goga Bitadze (Indiana Pacersi keskmängija – S.S.). Bitadzega räägin aeg-ajalt siiani, Herroga saime väga headeks sõpradeks laagris. Quincy Miller oli kunagi (NBA-s), Justin Wright-Foreman ja Luka Šamanic olid G-liigas sel aastal. Šamaniciga suhtlen endiselt. Neid mehi on, keda ma tean ja kes seal sfäärides juba kohal on.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena