"Tavaliselt vaadatakse neid gruppe kahe nurga alt - millised on sportlikud võimalused ja millised emotsionaalsed väljavaated. Emotsionaalse nurga alt vaadates peame leppima Belgiaga ning võibolla Gareth Bale'i (ründaja) ja Ryan Giggsi (peatreener) fännid Walesiga. Kui vaatame ratsionaalselt, siis loomulikult oleks punktide seisukohalt oodanud kuueliikmelist alagruppi. Viieses alagrupis pakub meile seda lohutust Valgevene," kommenteeris Pohlak. "Walesi ja Tšehhiga on meil ainult negatiivsed emotsioonid. Belgiaga on sageli meenutatud ühte positiivsed hetke Tarmo Rüütli ajast, kuid muidu on ka nendega pigem sportlikud emotsioonid negatiivsed."

Pohlak peab silmas 2009. aasta 14. oktoobri MM-valikmängu, kui Eesti Tallinnas Belgiat 2:0 võitis. Meie viimased mängud FIFA edetabeli praeguse liidriga on lõppenud 1:8 ja 0:2 kaotusega 2016. aasta novembris ja 2017. aasta juunis.

"Valgevene on meie puhul see, kellele meie oleme pakkunud negatiivseid emotsioone. Valgevene treenerid on pärast mängu Eestiga saanud vallandatud. Nad ise hindavad oma kultuuri ja taset kõrgemaks," lisas Pohlak. 6. septembril 2019 kaotas Eesti Valgevenele kodus 1:2, võõrsil tehti 10. oktoobril 0:0 viik. Varasemalt on Eesti aga Valgevenet neljas mängus võitnud. Väravate vahe on Eesti kasuks 7:5.

Valiksarja eesmärkidest rääkides ütles Pohlak: "Sportlik eesmärk on vältida viimast kohta. Muud eesmärgid on viia lõpule või minna edasi põlvkondade vahetusega ning valmistuda ajalises järjestuses Rahvuste liiga väljalangemismängudeks 2022. aasta märtsis, Rahvuste liiga uueks hooajaks ja 2024. aasta EM-valikturniiriks."

Soccernet.ee ajakirjanik küsis virtuaalsel pressikonverentsil, kas see, et kommentaare annab alaliidu president, mitte koondise peatreener, tähendab, et koondisel praegu peatreenerit polegi. Pohlak vastas: "Meil pole uue tsükli peatreenerit. Voolaiuga on leping aasta lõpuni, aga üldine hoiak - kasvõi juba ajakirjanike ja fännide poolt - on pigem selline, et praegune peatreener ei jätka. Jalgpalliliidu juhatus arutab edasist kulgu järgmisel laupäeval, 12. detsembril. Oleks kummaline siia tuua peatreener, kelle lepingu pikendamise osas selgust ei ole."

Pohlak avaldas, et annab laupäeval koos EJL-i tehnilise direktori Janno Kivisilla ja juhatuse liikme Tarmo Lehistega ülejäänud juhatusele ülevaate peatreeneri kandidaatidest, keda on laias laastus kuus ja kitsamas vaates kolm. Kitsamasse ringi kuuluvad Voolaid ja kaks välismaalast. "Lisaks neile on veel kolm kandidaati, kes on saadaval, aga kes selle valdkonna eest vastutajate hinnangul esimesse kandidaatide ringi ei pääsenud. Näitame juhatusele ka neid, keda oleks võimalik veel palgata," ütles ta.

Küsimusele, kas need kaks välismaalast on teadlikud, et nad Eesti peatreeneri kandidaadid on, vastas Pohlak jaatavalt. Ta lisas, et tõenäoliselt pakutakse uuele peatreenerile kaheaastast lepingut. "Peaksime kogu protsessiga lõpule jõudma vahetult enne jõule," lausus Pohlak.

Järgmiseks aastaks on Eestil kokku lepitud sõpruskohtumine Soomega, mis peetakse vahetult enne suvist EM-finaalturniiri. Ülehomme arutab Pohlak Läti ja Leedu jalgpalliliidu presidentidega ka Balti turniiri detaile, mis soovitakse ära pidada samuti enne EM-i. "Meiega on ühendust võtnud ka paar alaliitu väljaspool Euroopat, kes on uurinud, kas me oleksime huvitatud nendega kohtumast, kui satume viieliikmelisse alagruppi," lisas ta.

Lõunamaalaagrit Eesti koondisele aasta esimestel kuudel ei tule. Pohlak avaldas, et õhus oli variant sõita koos Soome koondisega jaanuari teises pooles laagrisse Hispaaniasse, aga kuna põhjanaabrid sellest plaanist loobusid, ei hakka ka eestlased keerulisel ajal uut laagripaika otsima. "Pigem meil jaanuaris ühtegi laagrit ei tule ehk treener, kes järgmisel aastal tööd alustab, läheb igal juhul märtsikuistele mängudele peale ilma eelsoojenduseta, kas siis seni peetud mängude pealt või täiesti tühjalt lehelt," ütles Pohlak.

Täpsem 2022. aasta MM-valiksarja mängude kava selgub homme õhtuks.
1x
00:00