Vihatud kergejõustikureegel sai hoolimata sportlaste protestidest rohelise tule

Kergejõustiklastelt rohkelt kriitikat saanud võistlusformaati hakatakse 2021. aastal Teemantliigas kasutama kõikidel väljakualadel, välja arvatud kõrgus- ja teivashüppes.

Uut süsteemi, kus võitja selgub alles viimases voorus, kasutati Teemantliiga etappidel esmakordselt sel suvel. Viie katse põhjal selgitati kolm paremat, kelle tulemused seejärel nulliti, ja esikoha saatuse määras üksainus hüpe.

Seega on võimalik, et näiteks teises voorus maailmarekordi püstitanud sportlane võib viimase vooru ebaõnnestumise puhul kolmandaks jääda.

Rootsi väljaanne Aftonbladet kirjutas, et otsus on tehtud ja järgmisel aastal näeb uut formaati ka näiteks eestlaste meelisaladel ehk meeste odaviskes ja meeste kettaheites.

Aftonbladet küsis kommentaari kettaheite valitseva maailmameistri Daniel Stahli treenerilt Vesteinn Hafsteinssonilt.

"Häbilugu, et võistlused selliseks muutuvad," rääkis Gerd Kanteri endine juhendaja. "Lootsin, et Teemantliiga juhid saavad aru, et sisuliselt kõik sportlased ja treenerid on selle vastu. Kui seda süsteemi kaugushüppes katsetati, olid protestid selle vastu väga jõulised. Oleks loogiline, kui nad oleks sportlasi kuulanud."

"Ma austan Teemantliiga soovi võistlust atraktiivsemaks muuta, aga kuidas selgitada olukorda, kus maailmarekordist ei pruugi võiduks piisata?" küsis islandlane.

Pikemalt loe uuest võistlusformaadist SIIT.

Vähemalt üks hea uudis Hafsteinssonile ja teistele kettaheitega seotud inimestele siiski tuli - nende lemmikala võeti uuesti Teemantliiga kavva. 14 Teemantliiga etapist võisteldakse kettaheites neljal korral.