Konverentsi avab Raasiku kooli direktor ja jalgpallikohtunik Reelika Turi, kes räägib pedagoogiliste põhitõdede kasutamise potentsiaalist jalgpallis. Muuhulgas arutleb ta selliste küsimuste üle: kuidas me õpime, kas konkurents on õppimises oluline või mitte, miks peab õppimine olema loov protsess, kuidas toetada õppimist jalgpalliväljakul ning tagasiside toon ja olulisus.

Tartu Ülikooli professor semiootik Peeter Torop, kelle poeg Kaarel on mänginud Tartu Tammekas ja Eesti noortekoondistes, vaatleb jalgpalli kui vahetut osaluskultuuri. Tema ettekande teesideks on: jalgpall ja majanduslike simulatsioonide viirusstaadium; jalgpall ja viirus; jalgpall kui vahendatud digitaalne osaluskultuur; jalgpall kui vahendatud vaatemäng ja selle võimalikud ohud.

Tartu Ülikooli nüüdiskirjanduse vanemteadur Jaak Tomberg vaatleb jalgpalli kui tehn(oloog)ilises suluseisus olevat nähtust. Ta ütleb: „Oma teadustöös olen uurinud viise, kuidas kultuuritegelikkuse järkjärguline tehn(oloog)iline küllastumine kirjanduses avaldub ja kirjandust mõjutab. Nüüd kannan selle lähenemise üle jalgpallile ja arutlen, kuidas mõjutab üha tõhusamaks muutuv tehnoloogia jalgpallimängu puutuvaid otsustusprotsesse, nendega seonduvat inimautoriteeti ja sedakaudu ka jalgpalli vaatamisest saadavat kogemust. Tõstatan küsimusi viiside kohta, kuidas tehnilisi otsustusprotsesse jalgpalliülekannetes representeeritakse. Kust läheb punane joon?“

Riigikogu liige ning professor Mihhail Lotman Tallinna ja Tartu Ülikoolist räägib jalgpallitaktika kolmest murrangulisest muudatusest, mida ta nimetab tinglikult Inglise, Hollandi ja Hispaania revolutsioonideks.
Mihhail Lotman

„Erinevate taktikaliste skeemide taga on erinev filosoofia ja ma jätan sihilikult välja taktikaga seotud tehnilised aspektid ning keskendun nimelt filosoofiale,“ ütleb Mihhail Lotman.

Muuhulgas räägib Lotman, et jalgpall ei ole pelgalt sport ja õigupoolest ei olegi ehk sportlik komponent jalgpallis domineeriv: „Esmajoones on jalgpall mäng, mäng aga on tõsine asi, kuid see ei tohi muutuda tööks. Samas ei tohi mäng muutuda pelgalt meelelahutuseks, šõuks. Sellegipoolest tahame, et matš poleks üksnes pingeline, vaid ka ilus. Mäng ei ole üksnes tõsine, vaid ka aus asi: mitte nagu ameerika wrestling. Jalgpall on sport, kuid ka kunst ja teadus. Me räägime jalgpallikultuurist ja koguni jalgpallifilosoofiast.“

Kirjanik Mika Keränen kasutab jalgpalli oma raamatutes selleks, et kirjutada talle olulistest asjadest, nagu koolikiusamine, sõprus, naiseks kasvamine meeste maailmas ja meheks kasvamine meeste maailmas.

„Räägin harva sellest, mida ise arvan oluliseks enda raamatute juures, aga seekord kergitan saladuseloori ja võtan üksipulgi ette kolm tegelast oma raamatutest,“ räägib Mika Keränen. „Esimene on väike Kivimäe poiss, kelle nimi on Armando. Teine on Supilinna Mari ja kolmas on soomlane nimega Kalle Salonen, kes mängib Vantaas. Ta võinuks mängida ka ühes Lõuna-Eesti klubis, aga miks ta seal ei mängi, see selgub ka minu ettekandest.“

Ettekannetele järgneb aruteluring, mille teemaks on „Jalgpall ja popkultuur“. Selle üle arutlevad Tallinna Ülikooli popkultuuriteooria lektor Tõnis Kahu, kirjanik Jan Kaus ning luuletaja, melomaan ja jalgpalliajakirjanik Siim Kera. Vestlusringi juhib Tartu ülikooli nooremteadur ja Tallinna ülikooli kirjandusdidaktika lektor Joosep Susi.

Seoses koroonaviirusega toimub konverents ilma publikuta. Konverentsi saab jälgida Eesti Jalgpalli Liidu YouTube'i ja Facebooki kanalil.

Jalgpallikonverentsi ajakava:

14.15 Reelika Turi „Pedagoogiliste põhitõdede kasutamise potentsiaalist jalgpallis.“
14.45 Peeter Torop „Jalgpall kui vahetu osaluskuur.“
15.15 Jaak Tomberg „Kust läheb punane joon? Jalgpall tehn(oloog)ilisuse suluseisus.“
15.45 Paus
16.00 Mihhail Lotman „Jalgpallitaktika kolmest murrangulisest muudatusest. Filosoofiliselt.“
16.30 Mika Keränen „Miks ma kirjutan jalgpallist?“
17.00 Paus
17.15 Arutelu „Jalgpall ja popkultuur.“ Osalevad Tõnis Kahu, Jan Kaus, Siim Kera. Vestlusjuht Joosep Susi.
18.15 Konverentsi lõpp