Hiljuti 60. sünnipäeva tähistanud Maradona toimetati novembri alguses La Plata linnas asuvasse Ipensa kliinikusse, sest ta oli viimastel päevadel end kehvasti tundnud. Esialgu diagnoositi vutitähel vedelikukaotus ja aneemia ehk kehvveresus. Kiirelt toimetati Maradona La Platast edasi 70 kilomeetri kaugusel asunud Olivose kliinikusse, sest argentiinlase ajus tuvastati tromb.

Samas kliinikus tehti talle ka ajuoperatsioon. Seejärel jäeti mees haiglasse arstide järelevalve alla. Hiljem pääses vutilegend koju, kuid nüüd lahkus ta meie seast südamerabanduse tõttu.

Maradonal oli läbi karjääri probleeme narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamisega. Ta käis mitmel korral võõrutusravil ja seal viibis ta ka mõnda aega enne surma.

Jalgpallifännidele on Maradona meelde jäänud aga tõelise geeniusena. Tema suurimaks saavutuseks on Argentina koondise MM-tiitlini tüürimine 1986. aastal. Klubitasandil tegi ta suurimaid tegusid Napoli ridades, kelle ta vedas Itaalia meistriks 1987. ja 1990. aastal.

Lisaks Napolile esindas Maradona karjääri jooksul Boca Juniorsit, FC Barcelonat, Sevillat ja Newell's Old Boys'i.

Argentina president Alberto Fernandez kuulutas Maradona surma järel välja kolme päeva pikkuse rahvusliku leina.

Fernandez andis Maradona surma järel intervjuu Argentina ajalehele Clarin. „Tegin oma kabinetis tööd, kui ma uudist kuulsin. Ma ei suuda seda uskuda. Ma olen täiesti löödud. See on kõige halvem uudis, mida Argentina koondise fänn võib kuulda. Me armastame teda. Võtame tema perekonnaga ühendust. See kõik on tuhutult kurb,“ sõnas Fernandez.

Nii president kui ka riigi valitsus kinnitasid, et välja kuulutatakse kolme päeva pikkune üleriigiline lein. Fernandez võõrustas Maradonat eelmisel aastal oma residentsis. „Rääkisime pikalt. Rääkisime jalgpallist, Argentinast ja paljust muust,“ meenutas president.

Eestlane Napolis, kirjuta sport@delfi.ee, kuidas Napolis Diego Maradona lahkumist mälestatakse.