Tuntud ralliajakirjanik on ralli kajastamise pärast mures: kuidas me sellisesse olukorda jõudsime?
Maineka ralliajakirjaniku Colin Clarki hinnangul on katselõpuintervjuud muutunud WRC-s mõttetuks, sest sõitjatelt kuuleb katsete lõpus üha vähem informatsiooni.
"Kuidas me sellisesse olukorda jõudsime? Võib-olla olen veidi kallutatud," alustas Clark DirtFishi veergudel, kes 15 aastat intervjueeris ise katse lõpus ralliässasid. "Mulle meeldib mõelda, et vaatenurgad ja meelelahutus, mida me edasi andsime, aitasid kajastada MM-sarja. See ongi kõige olulisem: narratiiv ehk loo jutustamine."
Clarki sõnul olid omal ajal ralliraadio kaudu vahendatud intervjuud kullahinnaga. "See on unikaalne olukord ja võimalus, mida ausalt öelda teistes spordialades eriti ei leia," kirjutas ta. "Ükski pressiesindaja ei istu õlal. Sõitjal pole aega rääkida inseneriga, et arutada, kuidas mõnest tehnilisest rikkest ülevaadet anda. Ükski tiimipealik ei saa mõjutada sel hetkel sõitjat. Katse lõpp on just koht otseseks emotsiooniks, aususeks ja analüüsiks."
DirtFishi ajakirjanik lisas, et ainult WRC All Live, mille abil saavad fännid jälgida otsepilti igast kiiruskatset, ei ole katselõpuintervjuude tähtsuse vähenemises süüdi. "Meie andsime (ralliraadios) teada, mis juhtunust, nüüd on neil pilt juures. Pole oluline, mida ekspert "arvab", et võis juhtuda, keegi ei tea enne, kui sõitja katse lõppu jõuab. Just seal saimegi teada, mis tegelikult katse ajal juhtus, vahel ka, et miks nii läks."
Clarki sõnul viimasel ajal aga intervjuudest midagi sisukat enam ei kuule. "Sardiinia rallil ajal oli mitmeid intervjuusid, kus vastati vähem kui kümne sõnaga, mis ei öelnud mulle mitte midagi," kirjeldas ta. "Rallisõitja on olemas, tema teab ainsana, mis reaalselt kiiruskatsel juhtus, kuid ajakirjanik laseb tal koheselt lükata esimese käigu sisse ja järgmisele katsele sõita. Ülekande eest maksev publik ei saa juhtunust üldse targemaks."
Ralliajakirjaniku hinnangul on praeguses olukorras süüdi mitmed erinevad asjaolud. "Kui ma töötasin ralliraadios, siis pingutasin väga, et oleksin oma tööks võimalikult valmis. Teadsin kiiruskatseid, millest paljud ma olin läbi sõitnud. Teadsin tingimusi, katsete ajalugu, aga mis kõige tähtsam: tundsin sõitjaid ja nemad tundsid ka mind. Neile ei meeldinud alati minu küsimused, aga nad teadsin, et püüan alati loo kätte saada. See oli ainukene asi ralliraadios, mis oli unikaalne ning meie enda oma."
"Ma ei tea, kas see oli teadlik otsus, aga kui WRC Promoter leidis võimaluse näidata otseülekandeid nutiseadmetes, siis tundub, et keegi otsustas, et katselõpuintervjuud pole enam nii väärtuslikud. Seda näitab asjaolu, et peaaegu võimatu on intervjueerijal kuulda, mida sõitja rääkis ning seejärel ei saa ta teravat või sisukat küsimust esitada," arutles Clark. Ta lisas, et ei soovi asetada kogu süüd WRC Promoteri õlgadele ning kindlasti ei süüdista ta ajakirjanikke, kes praegu katsete lõpus sõitjatelt kommentaare püüavad.
"Me elame kummalises maailmas, kus ühiskonna- ja spordinormid enam ei eksisteeri," lisas Clark, kelle sõnul on rallimehed hakanud mõistma, et katsete lõpus neid enam nii teravalt ei küsitleta. "Nad saavad nüüd öelda nii palju, kui ise tahavad. Neile meeldib teadmine, et intervjueerijale on antud instruktsioon küsida ainult üks küsimus."
"Kuidas seda kõike parandada? Lihtne: tuleb uuesti üles ehitada suhted, väärtustada vastuaseid ja anda intervjueerijatele vahendid ja vabadus leida üles see lugu. Tuleb mõista võimaluse unikaalsust ning austada seda aega, mida sõitjad kingivad," jätkas ta.
Clark tunnistas, et ei igatse ise kiiruskatsete lõpus intervjuude püüdmist. "Küll aga igatsen seda, mida sealt teada sai. Ühiskonnas on normid pidevalt muutumas, ma kardan, et vaiksed katselõpud saavadki uueks normaaluseks. Sellel ei saa juhtuda lasta," lisas ralliajakirjanik lõpetuseks.
