Eesti suurim spordiürituste korraldaja sai 20-aastaseks
Populaarsete rahvaspordisündmuste ning kõrgetasemeliste kergejõustikuvõistluste korraldamise poolest tuntuks saanud mittetulundusühing Spordiürituste Korraldamise Klubi (SÜKK) on kahekümne aastaga läbi viinud üle viiesaja spordiürituse, millest on osa saanud ligi pool miljonit (500 000) sportlast ja liikumisharrastajat. Võistlusi on korraldatud igas Eesti maakonnas ning neid on aidanud organiseerida rohkem kui 25 000 abilist, kohtunikku ja vabatahtlikku. Olulise panuse ürituste läbiviimisse on andnud rohkem kui paarsada sponsorit ja toetajat.
Kahe aastakümne jooksul on SÜKK spordisündmusi külastanud üle 50 000 välisvõistleja kaheksakümnest erinevast riigist. Koos taustajõudude ja kaaslastega on SÜKK väliskülalised Eesti majandust sel perioodil elavdanud hinnanguliselt enam kui viiekümne miljoni euroga.
Alates 2000. aastast igal aastal toimunud Tallinna Sügisjooks ja alates 2010. aastast järjepidevalt korraldatud Tallinna Maraton on seni liikuma pannud veerand miljonit liikumisharrastajat. Eesti ajaloo osavõturohkeima rahvusvahelise spordisündmuse osavõturekord sündis Eesti Vabariigi juubeliaastal 2018, kui Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu distantsidel osales kokku 23 940 jooksjat ja liikumisharrastajat 67 riigist. Tänavu toimus Eesti suurim rahvaspordisündmus olude sunnil virtuaaljooksuna. 1.-30. septembrini toimunud Tallinna Maratoni virtuaaljooks läks ajalukku Eesti suurima virtuaalse spordisündmusena, kuhu registreeriti kõikide kavasolnud distantside peale kokku 11 725 osavõtjat. Registreerijate arvuga võrdse summa, 11 725 eurot, annetasid korraldajad heategevusliku panusena Eesti Jooksmise Toetusfondi.
Baltimaade suurimal naistele suunatud tervise- ja liikumissündmusel Tallink Maijooksul on sportlikult aega veetnud üle kahesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal. SÜKK on Maijooksu korraldaja olnud alates 2009. aastast.
Kultuuriministeeriumi, Eesti Energia, Narva linna ja Spordiürituste Korraldamise Klubi algatusel kümme aastat tagasi loodud Narva Energiajooksust on kasvanud Ida-Virumaa suurim spordisündmus, mis meelitab kohale arvukalt osalejaid nii Eestist kui kaugemalt.
Koos mitmete teiste Eesti tuntud jooksudega on SÜKK üheksa aastat korraldanud Eesti suurimat jooksusarja Selver Linnajooksud, kus kahel viimasel hooajal on osalejate koguarv küündinud üle viiekümne tuhande. Rahvaspordisõpradele on SÜKK poolt aegade jooksul korraldatud ka suusa-, triatloni- ning jalgrattavõistlusi, pallimänguturniire, aeroobikaüritusi ja mitmeid teisi sportlikke ettevõtmisi.
Spordiürituste Korraldamise Klubi kergejõustikuvõistlustel on osalenud enam kui 50 riigi atleedid. Kergejõustikusõprade seas saadi tuntuks eelkõige tänu BIGBANK Kuldliigale, mis oli aastatel 2006-2012 populaarseim kergejõustiku võistlussari Baltimaades.
Aastatel 2007-2012 korraldati võistlust nimega ERGO Maailmamängud, mis oli unikaalne võistkondlik mõõduvõtt maailma parimate kettaheitjate osalusel.
SÜKK võistluste kaudu on Eestit külastanud maailma nimekamatest kergejõustiklastest kuuekordne sprindidistantside maailmameister Merlene Ottey Jamaikalt, 400 meetri tõkkejooksu olümpiavõitja ja 60 meetri jooksu maailmarekordiomanik Irina Privalova (Venemaa), tõkkesprindi maailmameistrid Sergey Shubenkov (Venemaa) ning David Oliver (USA), kuulitõuke kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister Tomasz Majewski (Poola), sama ala maailmameister Adam Nelson (USA), 100 meetri jooksu maailmameister Kim Collins (St. Kitts &Nevis), odaviske MM-üllatuskuld Julius Yego (Keenia) ning paljud teised suurvõistluste medaliomanikud. Olümpiavõitja ja maailmameister USA sprinter Justin Gatlin tegi 2010. aastal pärast sunnitud võistluspausi oma esimese stardi Rakveres BIGBANK Kuldliiga finaaletapil, mida kajastasid 43 riigi telekanalid. Eestis on mitmel korral olümpiavõitja Gerd Kanteri ja olümpiapronks Aleksander Tammertiga konkureerides võistelnud maailma viimaste kümnendite parimad kettaheitjad: olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister Robert Harting (Saksamaa), kahekordne maailmameister ja olümpiavõitja Virgilijus Alekna (Leedu), Euroopa ja maailmameistrid Piotr Malachowski (Poola) ja Andrius Gudzius (Leedu), valitsev maailmameister Daniel Stahl ja mitmed teised tippkettaheitjad.
2012. ja 2013. aastal toimunud Sillamäe Kõrgushüppe Gala oli omanäoline jõuproov maailma tippude osavõtul endise suletud linna keskväljakul. Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil 2013 üritas nädal varem Moskvas maailmameistriks kroonitud Bogdan Bondarenko püstitada uut kõrgushüppe maailmarekordit.
Spordiürituste Korraldamise Klubi kergejõustikuvõistlustel on püstitatud tervelt 34 Eesti rekordit, samuti Slovakkia, Läti, Leedu, Türgi ning St. Kitts & Nevise rahvusrekordeid.
Kõige rohkem Eesti rekordeid, kuuel korral, on püstitanud Ksenija Balta, seda nii kaugushüppes, sprindis kui tõkkejooksus. Viis korda on rahvusrekordit edasi nihutanud teivashüppaja Lembi Vaher, kolmel korral sprinter Marek Niit ja keskmaa jooksudistantsidel praegune Eesti parim maratoonar Tiidrek Nurme. Kahel korral on BIGBANK Kuldliiga finaalis Eesti rekordiga sarja üldvõitjaks kroonitud kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko. Viimaste aastate Eesti parim kergejõustiklane odaviskaja Magnus Kirt sai Andrus Värniku tippmargist jagu kaks aastat tagasi SÜKK poolt korraldatud Gustav Sule mälestusvõistlustel Tartus, visates oma esimeseks Eesti rekordiks 88.45. Suurepäraseid sooritusi erinevatel Eestimaa staadionidel on näidanud enamik Eesti parematest kergejõustiklastest.
Spordiürituste Korraldamise Klubi tänab kõiki sportlasi, liikumisharrastajaid, spordiareenide haldajaid, toetajaid, kohtunikke, kaaskorraldajaid, meediaväljaandeid, ajakirjanikke ja suurepärast Eesti publikut, tänu kellele on suudetud juba kakskümmend aastat pakkuda elamusi tuhandetele spordisõpradele erinevates Eestimaa paikades.
