Peeter Lusmägi: Liikumine on üks inimese põhiõigusi!

Spordinädal tõi inimestele palju liikumisrõõmu ja teadlikkust. Kes targalt ning mõistlikult liigub, püsib tervemana, elab pikema elukaare ja naudib paremat elukvaliteeti. Sõltumata Eestis ja maailmas toimuvast, oli Spordinädalast osavõtt käesoleval aastal rekordiline. Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi kinnitab, et eestlased mõistavad, et nad ise saavad enda heaolu ja tervise jaoks väga palju ära teha.

Spordinädalal püstitas Eesti tipptulemuse – kaheksa päeva jooksul korraldati üle Eesti 1160 liikumissündmust ja registreeriti 192 955 osaluskorda.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi

Kuidas on eestimaalaste liikumisaktiivsust mõjutanud koroonaaeg?

Kevadel, kui paljud meist hakkasid koduseinte vahel töötama, võisime täheldada väga selget tendentsi, et terviserajad täitusid inimestega. Senised uuringud on näidanud, et peamised põhjused liikumisharrastusega mittetegelemiseks on olnud ajapuudus, huvipuudus ja väsimus peale tööd, mida ma ise olen tõlgendanud suuresti otsitud vabandusteks. Koroonaperiood lükkaski need põhjendused paljudel puhkudel ka ümber. Nüüd on omaette küsimus, kas seda liikumissoovi õnnestus ka eestimaalastel endas hoida. Saame sellele küsimusele vastuse mõne nädala jooksul, kui meieni jõuavad iga-aastase täiskasvanud elanikkonna kehalise aktiivsuse uuringu tulemused. Naljaga pooleks öeldes saime sellel lühikesel perioodil teada, et inimeste üks esimesi inimõigusi ja soove on väljas liikuda.

Liikumine on üks inimese põhiõigusi!

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi

Mida tuua välja laste puhul?

Esiteks kindlasti seda, et kui lapsevanemad suundusid liikumisradadele, siis loomulikult võeti ka tihtipeale lapsed kaasa ning loodetavasti tunti rõõmu koos liikumisest. Me teame Eesti uuringutest väga hästi, et piisavat liikumiskoormust ehk 60 minutit päevas saab vaid iga viies laps. Enamgi veel, vaatamata sellele, et ligi pooled lastest käivad küll regulaarselt treeninggruppides, kuid omakorda neist pea pooled ei saa ka sealt piisavat liikumiskoormust. Koolidel ja spordiorganisatsioonidel on oluline ja toetav roll laste liikumisaktiivsuse tõstmisel ja liikumiseks lahenduste pakkumisel, kuid päeva lõpuks taandub siiski rõhuasetus peres olevatele väärtustele ja hoiakutele.

Piisavat liikumiskoormust ehk 60 minutit päevas saab vaid iga viies laps.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi

Kool on alanud, väljas vananaistesuvi, mida soovitad kooliperele?

Uuemate teadusartiklite kohaselt on oht Covid-19 nakatuda siseruumides pea 20 korda suurem kui välitingimustes viibides. Praeguste ilmade juures võis üritada viia läbi nii õuevahetunde kui ka õuetunde nii palju kui võimalik. Koolipidaja võiks läheneda koolipäevadele paindlikult: ajutiselt distantseeruda väljakujunenud tunni- ja vahetunni pikkusest ning rakendada pikki vahetunde ja võimalusel ka „nihkes“ tunnipaani, mis tagaks, et ühel ajal ei oleks tavapärane rohkearvuline laste arv vahetunnis koos. Know-how, kuidas neid vahetunde huvitavalt ja efektiivselt sisustada, on juba Eestimaal üsna jõuliselt levimas tänu Liikuma Kutsuva Kooli programmile, millega on liitunud enam kui 100 kooli üle Eesti. Ja kui meie kliima sunnib taas vahetunde seinte vahel tegema, siis on neil ka selleks lahendused olemas. Loomulikult adun selgelt, et eelpool mainitut on linnaruumis oluliselt keerukam teha kui maakohtades, kuid keeruline olukord sunnib meid kõiki mõtlema ja tegutsema “kastist väljas”.

Koolipidaja võiks läheneda koolipäevadele paindlikult: ajutiselt distantseeruda väljakujunenud tunni- ja vahetunni pikkusest ning rakendada pikki vahetunde ja võimalusel ka „nihkes“ tunnipaani, mis tagaks, et ühel ajal ei oleks tavapärane rohkearvuline laste arv vahetunnis koos.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi

Mida uut on sinu juhitavas valdkonnas aastal 2020?

Selle aasta kevadest hakkasime koostöö Tartu Ülikooliga omistama liikumisharrastuse treeneri kutset ning kuu lõpus andsime esimestele treeneritele ka vastavad tunnistused kätte. Senised treenerikutsed Eestis – enam kui 60 erinevat – olid kõik mingi kindla spordiala põhised, nt jalgpallitreener, suusatreener, ujumistreener jm. Samas kohtame nii fitnessklubides kui ka terviseradadel juhendajaid, kes nõustavad inimesi laiemalt kui ühe spetsiifilise liikumisvormi raames ja see kutse ongi mõeldud eelkõige nendele. Järgmine koolitusmoodul on meil oktoobri keskel Tallinnas ja aasta lõpuks on meil kursustel osalenud pea 100 inimest.
Oleme arendanud portaali www.liigume.ee, kus on Eesti kõige põhjalikum liikumissündmuste kalender. Täna hommikuse seisuga oli seal 1468 erinevat sündmust, mis on väikese Eesti kohta vägagi korralik arv. See näitab selgelt, et meil on ettevõtlikke inimesi ja organisatsioone, kes korraldavad sündmusi ning loovad sellega eelduse, et kõigi inimestel on võimalus soovi korral oma piirkonnas rahvaspordiüritustel kaasa lüüa.

Üldplaanis olen päri Arthur Schopenhaueri väitega, et üheksa kümnendikku meie õnnest on üksnes tervisel. Oma raamatus „Elutarkus“ kirjutab ta, et koos tervisega muutub kõik naudingu allikaks ning selleta seevastu pole nauditav ükski väline hüve, olgu mis liiki tahes.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi

Septembri viimasel päeval lõppes Eestis kuues spordinädal. Kuidas võtad selle kokku?

Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile eestvedamisel toimunud Spordinädalal püstitas Eesti tipptulemuse – kaheksa päeva jooksul korraldati üle Eesti 1160 liikumissündmust ja registreeriti 192 955 osaluskorda. Täna kokkuvõtteid tehes võime tõdeda, et kuuendat aastat toimunud Spordinädal võeti eestimaalaste ja Eesti organisatsioonide poolt vaatamata murettekitavale olukorrale soojalt vastu. Vaadates statistikat, saame väita, et ligi iga kuues eestimaalane osales Spordinädala sündmustel ning meie poolt suur tänu kõigile kaasalööjatele – nii korraldajatele kui osavõtjatele. Käesoleval aastal oli Spordinädala hüüdlauseks „Liikudes võidad alati!“ ning loodan, et andsime positiivse impulsi ka neile kaasmaalastele, kes korrapäraselt liikumisharrastusega veel ei tegele. Viimastele kehalise aktiivsuse uuringutele tuginedes on nende osakaal jätkuvalt üle poole täiskasvanud rahvastikust.
Selle aasta patroonide nimistu oli väga esinduslik.
Tõepoolest, me patroone valides vaatasime, et sport seostuks ka muude valdkondadega. Oleme väga rahul koostööga, mida tegime koos olümpiavõitja Gerd Kanteri, laulja Ingeri, näitleja Kait Kalli, ettevõtja ja kulturist Ott Kiivikase, ettevõtja Kristel Kruustüki, rektor Tiit Landi ja suunamudija Sandra Rajuga.

Mis on sinu arvates ühiskonna valukoht?

Eks neid on mitmeid, aga käesoleva intervjuu kontekstis tooksin välja probleemi, et meie inimesed elavad hea tervisega oluliselt vähem kui Põhjamaade elanikud, ehkki keskmine eluiga on meeldivas kasvutrendis. Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mis inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuse piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervisenäitajad jäävad samaks. Meeste oodatav eluiga sünnihetkel on 74,4 ja naistel 82,6. Samas hetkel meeste tervena elada jäänud aastad sünnihetkel 54,1 ja naistel 57,6. Ehk siis mehed võitlevad oma elust haigustega ca 20 aastat ja naised ca 25 aastat. See olukord peab kindlasti muutuma ning liikumine, õige toitumine ja aktiivne sotsiaalne suhtlus on selleks vältimatud abinõud. Kaasaegsele meditsiinile ei saa ainuüksi lootma jääda, ehkki näiteks viimaste uuringute kohaselt peaksime Eesti meditsiinisüsteemiga rahul olema. Perearstiabi kättesaadavus on 97%, mis on väga hea näitaja.
Üldplaanis olen päri Arthur Schopenhaueri väitega, et üheksa kümnendikku meie õnnest on üksnes tervisel. Oma raamatus „Elutarkus“ kirjutab ta, et koos tervisega muutub kõik naudingu allikaks ning selleta seevastu pole nauditav ükski väline hüve, olgu mis liiki tahes.

Oled Haapsalu Rotary Klubi president. Kui sportlikud on rotariaanid?

Meie klubi koguneb kord nädalas ning siis on ettekanne mingil üldhuvitaval ja aktuaalsel teema. Lisaks vaimu teritamisele paneme rõhku ka sportimisele ning aasta kalendris on võistlused nii korvpallis, bowlingus, võrkpallis, discgolfis, golfis. Lisaks on traditsiooniline jahipäev, kus saab samuti mitme tunni jooksul suure kehalise koormuse.

Sina ja liikumine aastal 2020?

Tulles intervjuu algusesse tagasi, siis pean ka mina nentima, et koroonaperiood mõjus liikumisaktiivsusele hästi. Kevadkuude keskmine päevade arv ületas 10 000 sammu. Kuna elan Noarootsis jalutuskäigu kaugusel merest, siis suvel sai pea iga päev ujutud ning olen üritanud ka tennist mängida kaks korda nädalas a kaks tundi. Külmade ilmade saabudes jätkan sammude kogumist, kuid tegelen siseruumides ka spinninguga.