Möödunud nädalal avalikustati osaliselt Mati Alaveri toimikud. Miks oli vaja taotleda nende kinniseks jäämist, kui oli olemas tõenäosus, et need millalgi ikkagi avalikustatakse? "Täitsa konkreetsed õiguslikud alused olid olemas. Kõigepealt, meil oli kaks põhilist argumenti. Esiteks, delikaatsed isikuandmed, mis ei puudutanud ainult kahtlusalust, vaid ka menetlusväliseid isikuid," rääkis Pilv intervjuus Vilja Kiislerile. "Jah, (need) saanuks kinni katta. Ja teine väga oluline põhjus, mis on ka hetkel aktuaalne, on teistes riikides toimuv kriminaalmenetlus."

"Sel ajamomendil, mil Eestis saadeti kõnealune toimik kohtusse, ei olnud Austrias toimunud veel sellist hulka kriminaalmenetlusi doktor Mark Schmidtiga seoses, nagu on käesolevaks ajaks toimunud, mida on ju veel terve rida ees," jätkas vandeadvokaat. "Nende tõendite avamine Eesti meedia kaudu enne, kui neid hakatakse uurima Austria kohtu menetluses, on täiesti lubamatu ja vastuolus õiguse mõistmise üldpõhimõtetega."

Mäletatavasti otsustas Harju maakohus algselt, et Alaveri kohtutoimikuid ei avalikustada. Üheks põhjuseks toodi, et Austrias alles uurimine käib. Austria uurijad teatasid aga, et neid Eestis toimiku avalikustamine ei segaks ega mõjutaks. "Prokuratuur on võistleva menetluse üks pool, kes korjab ja kogub tõendeid, vastutab kohtueelse menetluse seaduslikkuse eest ja esitab need kohtule. Kohtus peab kohus veenduma, et eelnev menetlus on olnud õigusnormidega kooskõlas, järgitud on kõiki kriminaalmenetluse põhimõtteid," rääkis Pilv. "Kohus otsustab, kas kogutud tõendid on seadusega ettenähtud korda järgides kogutud ja kas neid saab käsitleda tõenditena. Seetõttu prokuratuuri kui ühe menetluspoole arvamus ei tähenda kindlasti seda, et kindlasti peab tõenditele enne kohtumenetlust juurdepääsu andma. Minu jaoks on Austria prokuratuuri käsitlus üllatav ja natuke arusaamatu."

"Täpselt samamoodi on Eesti riigiprokuratuur tagantjärele avaldanud arvamust, et võiks teha juurdepääsu sellele toimikule ja pole probleemi. Mina leian, et nii kaua, kuni Austrias kogutud tõendid pole kontrollitud Austria kohtu menetluses, nii kaua ei ole seda õige teha Eesti meedia kaudu. See on õigusmõistmise ja tunnistajate mõjutamine, lisaks saavad kolmandad isikud andmeid kätte. See ei taga õiglast õigusemõistmist."

Missugune protsess võib seel Saksamaal Alaveri ähvarda? "See on küsimus Saksa õiguskaitseorganitele ja nende prokuratuurile. Mina saan siinkohal ainult õiguslikult spekuleerida," tõdes Pilv. "Seni pole tõesti teadaolevate andmete alusel Mati Alaveri isiku vastu senisel kujul huvi tundnud, et tema suhtes menetlus algatada. Kohtueelne menetlus võib olla aga erinevates asjades pooleli, see ei pruugi olla lõpuni jõudnud. Me ei peagi nendest olema teadlikud ja informeeritud, sest kriminaalmenetlust hoitakse võimalikult kaua alati salastatuna, kuni pole tarvis kellegi suhtes läbi viia konkreetseid menetlustoiminigud. Seetõttu me ei tea seda."

"Kogu aeg oodatakse ja loodetakse, et Saksamaa ikka võiks Alaveri ja suusasportlaste tausta uurida, menetlusi algatada ja vastutusele võtta. Tegelikult on ka siin püstitatud hüpotees, et see on reaalselt võimalik."