Alo Lõoke: Pole olemas inimest, kellele liikumine kasuks ei tule!
Alo Lõoke SA Eesti Terviserajad juhataja, kes pühendab oma igapäeva liikumisharrastuse propageerimisele ja arendab üle-eestilist terviseradade võrgustikku. Euroopa Spordinädal on hea aeg juhtuda tähelepanu regulaarse liikumise võimalustele ja kodulähedastele terviseradadele, kus enda tervist toetada.
Mida tähendab Sinu jaoks Spordinädal ja selle sõnum „Liikudes võidad alati“?
Minu arvates on see hea meeldetuletus, millest tuleks kinni haarata ning korra selle tähendusele mõelda. Olen veendunud, et pole olemas inimest, kellele liikumine kasuks ei tule. Paraku tuleb seda kasu ning regulaarse liikumise võimalikkust ja võimalusi üha enam meelde tuletada, sest see kipub meelest ära minema. Selle unustamise märkideks on levivad elustiilihaigused, erinevad terviseprobleemid, stress, ülekaalulisus ja muu. Hea tervis on enamasti meie endi teha. Kui oled terve, tuleks tervena elamise väärtusest kümne küünega kinni hoida, kui ei ole terve, siis selleni püüelda.
Mis see tervena elamine Sulle tähendab?
Minu meelest on hea tunne, kui jaksad füüsiliselt ilma probleemideta kenasti treppe mööda kõrgemaid korruseid võtta või kestvusaladel mitu tundi vastu pidada või lihtsalt voodis külge pöörata, ilma et kõht seda takistaks. Tervena elamine tähendab minu jaoks terve mõistusega lihtsate asjade järgimist, et liiguksid regulaarselt ning toituksid normaalselt – söön nii palju, kui ära kulutan. Liikuma on vaja päriselt jõuda ja selle ainsaks takistuseks on enamasti inimene ise. Julgen kutsuda inimesi õue liikuma ja osutama oma vabandustele vastupanu. Väga hea tunne on pärast tunnikest looduses liikumist ja päris tore on, kui inimesed pole stressis ja on rõõmsad.
Ometigi eestlaste tervena elatud aastad ja liikumisharrastusega tegelevate hulk kasvab?
Tõepoolest. Tervena elatud aastates oleme mõne aasta võrra kasvanud, aga rõõmustamiseks on vara. Kui võrdleme Eesti inimeste tervena elatud aastate hulka teiste Euroopa riikide tulemustega, selgub, et Eesti elanike tervis on Euroopas üks kehvemaid. Kui Eesti mees elab tervena 52,7 aastat, siis eurooplaste seas parima tervisega Rootsi mees 73,7 aastat – erinevus on 21 aastat! Kuigi eestlaste keskmine vanus näitab kasvutrendi, siis tuleb kahjuks tõdeda, et elule lisanduvad aastad, aga mitte aastatele elu. Tänane keskmise eluea kasv tuleb pigem parematest ravimitest ja meditsiini arengust. Meie kesiste tulemuste taga on eesti inimeste tervisekäitumine – vähene liikumine, toitumine (vähe köögivilju, palju rasvast), suitsetamine, liigne alkoholitarbimine. Neid näitajaid vaadates tundub, et ega palju kohe päästa pole, aga saame vähemalt meie lastest kasvatada terved inimesed. See eeldab aga ka meilt eeskujuks olemist ning enda harjumust muutmist.
Kinnitan, et liikumisharrastajate hulk on kasvamas ja näeme seda ka terviseradadel. Inimesed liiguvad üha rohkem ja selle aasta kevad eriolukorra ajal tõi palju uusi liikujaid, mille üle on hea meel. Meie üritame terviseradadega seda liikumisrõõmu aastaringsena hoida.
Kuidas terviserajad aastaringset liikumisrõõmu pakuvad?
Liikumisrõõmu pakume aastaringselt pea 120 terviserajaga, kodulähedaselt, iga ilmaga ja tasuta. Sel aastal tähistame meie võrgustiku 15. sünnipäeva ning täname kõiki rajameistreid ja partnereid, kes igapäevaselt võrgustikku panustavad. Loomulikult täname ka terviseradade kasutajaid, kelle liikumisrõõm meie südameasi on. Oleme terviseradade võrgustikuga katmas kogu Eestit ning hooldatud terviseradasid on lausa üle 1100 km. See tähendabki seda, et vastavalt ilmale ja aastaajale on erinevad liikumisviisid võimalikud ning talvel saab mõnusasti suusatada ja kelgutada.
Viimasel talvel jäi suusatamine napiks? Kuidas seda päästa?
Tõesti, viimane talv oli suusatajatele kesine, aga lumevaesusega tegeleme. Kultuuriministeeriumi toel on käsil üle Eesti regionaalsete tervisespordikeskuste meede, mille toel rajame 2022. aasta lõpuks igasse maakonda 1-2 hea kunstlumevõimekusega keskust. Peaasi, et külma tuleks, et saaksime selle ära kasutada.
Mis teil veel fookuses on sihtasutusega?
Peafookus on loomulikult kasutajate hulga kasvatamine. Et seda saavutada, tuleb häid tingimusi ja teenuseid pakkuda. Tahame radadel ja keskustes luua rohkem võimalusi lastele ja peredele, et kogu pere saaks tulla ja igaüks leiaks meelepärase tegevuse. Järjest populaarsemaks on muutumas nt rattasõit, seega loome rattaradasid, maastikuratta õpperadasid ja ka pumptracke. Mitmes kohas on avatud madalseiklusrajad. Seikluslikkus ja mängulisus tekitabki vast hetkel lastes ja noortes rohkem huvi.
Hetkel on meil pooleli ohutuskampaania, millega kutsume üles rattureid ja rulluisutajaid kandma kiivrit ning olema ka lastele eeskujuks. Paar nädalat tagasi tegime Tallinnas ratturitele kingituse, kui paigaldasime 5 iseteeninduslikku jalgratta remondipunkti, kus oma liiklusvahendit saab hooldada. Tööd on palju ja plaane, mida ellu viia samuti.
Kas lähiajal on mõni uus rada või kergliiklustee ka tulekul?
Kindlasti on. Oleme aastaid tagasi seadnud Tallinnas eesmärgi, et ühendada ära terviserajad omavahel kergliiklusteedega, et tekiks nö suur ring ümber linna. Oleme tellinud projekteerimised, mille alusel Tallinna linn ehitab ja järgmisel aastal peaks valmis saama ühendus Järve terviserajalt Viljandi mnt kergliiklustee kaudu Rahumäeni, kui Liiva raudteejaama ja Männiku tee alla rajatakse tunnelid. Valmib Sütiste terviserada ning küll lähiaastatel ka ühendus sealt kuni Nõmme Spordikeskuseni, Ehitajate tee tunnel juba valmis. Nõmmel oleme hetkel projekteerimas olemasoleva 5km raja täielikku uuendamist ja ka kunstlumetrassi paigaldust alumisele ringile.
Kuidas Sa ennast värskena hoiad?
Pean samamoodi lähtuma enda sõnade järgi ning osutama vahel vabandustele vastupanu. Liigun ja täitsa regulaarselt. Saan ühtpidi tänu tööle palju looduses viibida, aga samas on töö mind nakatanud päris tõsiseks loodusefänniks. Enda liikumistes olen viimastel aastatel läinud kaasa meie presidendi väljaöeldud lausega „Ma ei spordi, ma liigun“. Ehk mõtestanud endale oma liikumisfilosoofia lahti ning lähtun pigem enesetundest ja nautimisest mitte sportimisest ja võistlemisest. Tegelik võistlus käib ju iseendaga ja selles tasuks tugev olla. Lisaks teen ka palju looduspilte, mis kajastuvad ka mu sotsiaalmeedias. Eks loodus ongi see, mis kõige rohkem annab ja vaimu ning füüsise värskena hoiab.
Mis Sulle terviseradadel kõige rohkem ise teha meeldib?
Kõige rohkem köidab mind praegu maastikurattaga erinevatel singlitel sõitmine ja talvel loomulikult suusatamine. Rattafänn sai minust, kui käisime tutvumas Tšehhi rattaradadega ning seal kogetu ja nende poolt antud õpetused on rakendumas ka Eestis, kui järjest rattaradasid ja -parke loome.
Suusatamise juures ei väsi ma kirjeldamast seda emotsiooni, kui lähed hommikul päikesetõusu ajal esimesena öösel tehtud suusarajale värske nö vahvli peale ja teed esimesed jäljed ning see krõbin ja see mõnus liug.
On Sul veel hobisid või ongi kogu elu ainult terviserajad?
Terviserajad on tõesti nii hobiks kui ka tööks ning vabal ajal leian enda ikkagi terviserajalt. Õnneks terviserajad nii mitmekülgsed, et pakuvad ka marju ja seeni. Aga olen küll ühe uue hobi avastanud, kus saan ennast täielikult maha laadida ning täielikult pea puhtaks. Selleks on kalalkäik. Kui ikka korgi või landi vette viskan, siis kogu muu maailm kaob, jään ainult mina ja kalad. Ja kui kala ei tule, siis ootan ikka. Ja nii võib olla tunde. Viimatine kalapüük oli põhimõtteliselt 16h jutti ja tahaks jälle. Arvan, et see lause vastab tõele, et kalamehed elavad kauem. Usun, et eluiga ja tervist annavad meile kõigile juurde hobid ja tegevused, mida armastame.
