Olümpiapäeval Tartus aidati kaasa Guinnessi rekordi sünnile
Eesti korvpalli 100. sünnipäeva-aasta kulminatsiooniks planeeritud Guinnessi rekordi üritus täitis oma eesmärki. Huvilised üle Eesti olid laupäeva kella 16.30 ajal tabanud üle 100 000 vabaviske, neist 2500 sündisid Tartus Tamme staadionil peetud olümpiapäeval.
Oma panuse andsid Tartus ka olümpiapäeva patroon Kelly Sildaru ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.
„Sellisest aktsioonist osavõtt oli väga meeliülendav,“ ütles Sõõrumaa, kes pani end olümpiapäeval proovile ka teistel spordialadel.
“Olümpiapäeval osalemine on unikaalne, kus igas vanuses inimesed saavad kokku ja tunnevad liikumisest rõõmu. Mul on väga hea meel, et nägin palju särasilmseid lapsi erinevaid spordialasid proovimas, neid toetamas praegused tipud,“ rääkis Sõõrumaa.
TV10 Olümpiastarti 49. finaali raames Tartus toimunud olümpiapäeval osalesid sajad spordihuvilised lapsed, kes nautisid päikesepaistelise ilma saatel erinevaid spordialasid. Olümpiapäeva ideeks on, et liikumisharrastajad naudiksid seda, mida nad teevad. Täna sai Tartus tutvust teha paljude aladega – kergejõustikuga, käsipalliga, jalgpalliga, suusahüpetega, BMX jalgrattasõiduga, laskmisega, laskesuusatamisega, sumoga, taekwondoga, karatega. Paralümpiakomitee alal tutvustasid parasportlased, kuidas käib pimedate jalgpall, ratastoolis vigursõit ning tandemjooks. EOK ja Eesti spordi-ja olümpiamuuseumi alal eksponeeriti Eesti olümpiakoondislaste võistlusmeeneid, mõõta sai reaktsioonikiirust ja täpsust. Ühtlasi sai oma silmaga näha Tokyo olümpiamängude meeneid ja medaleid. ERRi alal sai teleajakirjanik Anu Välba toetusel tutvust teha telemaailma telgitagustega.
Tartu Kalevi poolt korraldatud olümpiapäeva lastevõistlus 5-10-aastastele kulmineerus 60 meetri jooksu finaaliga, mille võitis saja osaleja seast tüdrukutest Ivona Jakobson ning poistest Richard Puiestee.
Olümpiapäev tugineb kolmele sambale: olümpiaväärtused, aktiivne liikumine ja uute spordialade avastamine. Olümpiapäevaga tähistatakse nüüdisaegse olümpialiikumise algust 1894. aastal, kui Pariisis Sorbonne’s kiideti ühehäälselt heaks Pierre de Coubertini ettepanek hakata taaskorraldama olümpiamänge ja asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
