Kas vedrunaelikud viivad Kivistiku olümpiale? Kivistik: Nike uusi naglisid pole minul võimalik saada

Nike uued keskmaajooksu naelikud aitavad sportlase ajast kärpida sekundeid.

Koroona-aasta küll ja suurvõistlusi ei toimu, ent ometi langevad jooksurekordid kui loogu. Ugandalane Joshua Kiprui Cheptegei püstitas augustis Monacos 5000 meetris maailma ja norralane Jakob Ingebrigtsen 1500 meetris Euroopa rekordi. Suurbritanniat esindav Mo Farah ja etiooplanna Sifan Hassan võtsid septembri alguses enda nimele tunnijooksu tippmargid... Ja tuleb lisa. Oktoobris plaanib Kenenisa Bekele jagu saada 15 aastat püsinud 10 000 meetri ilmarekordist ja Hicham El Guerrouji 1500 meetri tippmark, mis on kestnud üle kahe kümnendi, peaks samuti õige varsti langema.

Kõigil eelmainitud rekorditel ja neil, mida kavatsetakse lähiajal purustada, on ühine nimetaja – Nike nn vedrujalanõud. Kui veel mullu olid sportlaste kasutuses ainult Nike uued tänavajooksu tossud, siis tänavusest ka naelikud, mille tallas on süsinikkiust plaat, mis kasutab ära elastsusenergiat, tekitades väikese vedruefekti ja säästes tavaliste jalatsitega võrreldes 4% energiat.

Nike supernaelikuid on kahte sorti: Dragonfly ja Air Zoom Victory. Kusjuures tänavusel Monaco Teemantliiga etapil kasutas neid 61% jooksjaid, kes võistlesid 800–5000 m distantsidel.

Põhjus, miks jooksjad himuga 350 dollarit maksvaid naelikuid jalga tõmbavad, on lihtne – väidetavalt võib nendega jooksmine kärpida igast minutist sekundi. 10 000 meetri maailmarekord on 26.17,53, seega ei tohiks aeg alla 26 minuti olla mingi probleem. 1500 meetrit jooksis El Guerrouj 3.26,00, mistap uus tippmark võiks tulla 3.23 kanti. Näis.

Eesti maratoonarid Tiidrek Nurme ja Roman Fosti parandasid viimase aasta jooksul jõuliselt isiklikke rekordeid vastavalt 3.38 ja 5.04. Mõlema sõnul aitas tulemusele kaasa jalas olnud Nike Vaporfly jooksujalats.

Kas Boltist saab ajalugu?

Spordivarustuse tootja Nike on üsna veendunud, et sel suvel tootmisse läinud Air Zoom Viperfly sprindinaelikud lükkavad peagi Usain Bolti fenomenaalsed maailmarekordid 100 ja 200 meetri jooksus – vastavalt 9,58 ja 19,19 – minevikku.

Nike sprindinaelikud on justkui kosmosetehnoloogia ja erinevad märgatavalt pika- ja keskmaajooksuks mõeldud jalanõudest. Süsinikkiust plaat asub ainult naeliku esiosa all ja selle peal on padjake, mis koostöös suudavad genereerida rohkem energiat, venitada sammu pisut pikemaks ja suurendada sellega jooksja kiirust.

Asjatundjad arvavad, et ainuüksi uued naelikud võivad valitseva maailmameistri Christian Colemani, kelle isiklik 100 m rekord on 9,76, panna Boltile kuklasse hingama. Ent spordiringkondades arutletakse, kas pole ebaõiglane, et Bolti fenomenaalsed saavutused kaovad ajaloo igavikku ainult seetõttu, et praegused sportlased saavad kasutada paremaid naelikuid.

Kui Nike naelikutega saab iga minuti kohta sekundi kokku hoida, siis peaks Tokyo olümpiale pürgival 3000 m takistusjooksjal Kaur Kivistikul olema suur võimalus alistada olümpianorm, mis on 8.22. Kivistikule kuuluv Eesti rekord on 8.28,55, võta sealt kaheksa sekundit maha...

Naelikute krõbe hind

Paraku on üks probleem... „Kui Nike uued naglid mullu sügisel välja tulid, hakkasin nende vastu kohe huvi tundma, kuid vabamüügis pole neid tänini,” kurtis Kivistik. „Käisin äsja Nike Eesti esinduses – nad on minu toetajad – taas uurimas, aga ei midagi.”

Kivistik arvab, et reeglite järgi peaksid kasutusel olevaid jooksujalatseid saama osta igaüks, kuid praegu see veel ei toimi: „Eliit saab uutes naglides treenida ja võistelda, teine ešelon mitte.”

Kivistik arvas, et kevadeks on tal Nike vedrunaelikud siiski olemas. Rahasumma, mis nende eest tuleb välja käia – üks paar treenimiseks, teine võistlemiseks – teda ei heiduta. „Hind hinnaks, kui tahad maailmas konkurentsis olla, peab sul olema parim varustus,” tõdes Kivistik. Ta lisas, et ilmselt ei kesta üks Dragonfly või Air Zoom Victory paar üle aasta, aga nii on kõigi naelikutega. „Tipptehnoloogilised jalanõud on küll kerged, aga haprad.”

Kaur Kivistik: „Hind hinnaks, kui tahad maailmas konkurentsis olla, siis peab sul olema parim varustus.”

Iseküsimus on, kuivõrd aitavad vedrunaelikud reaalselt aega kärpida. Kivistik arutles: „Mõistagi pead ise mees olema, sest jalanõud üksi ei jookse. Teisalt... vaadates aegu ja purustatud rekordeid... Treeningmetoodika pole viimastel aastatel kindlasti kardinaalselt muutunud, sestap arvan, et varustuse innovatsioonil on mõju. Kindel see, et kevadel tahan Nike uued naglid jalga tõmmata.”

Nike ongi andnud teada, et talvel jõuavad Dragonflyd või Air Zoom Victoryd lettidele ja on kõigile kättesaadavad.

Mis olümpiasse puutub, peaks Kivistik, kui ta normi ei täida, Tokyosse pääsema ka reitingutabeli põhjal. „Aga ma ei taha pelgalt tagaukse kaudu mängudele jõuda, vaid ka normi täis joosta,” kinnitas Kivistik. Sõnum, et olümpia igal juhul toimub, kergitas motivatsiooni lakke. Sügisel laon hea põhja alla ja kevadel üritan tulemust teha.”