Uue kogemuse saanud Kaidi Kivioja: olekski liiga ilus muinasjutt, kui oleksin kohe võitnud
Tallinna triatloni naiste poolpika distantsi võitis kogu võistlust valitsenud britt Katrina Matthews ajaga 4:08.14. Ta edestas taanlannat Maja Stage-Nielsenit viie minutiga. Kolmandaks tulnud Kaidi Kivioja sai debüüdil kolmanda koha (+8.35). 1,9 km ujumise järel kaotas ta Matthewsile vaid 1,5 sekundiga, 90 km rattasõidus läksid Matthews ja ka Stage-Nielsen oma teed, 21,1 kilomeetri jooksus polnud eestlannal enam eriti kedagi püüda, aga polnud ka tagant väga ohustamas. Meenutame, et Kiviojale tuttav olümpiadistants on 1,5 km ujumist, 40 km ratast ja 10 km jooksu.
„Tegelikult võistluse ajal tundus, et distants läks päris kiiresti. Ei olnudki nii hull,” rääkis Kivioja debüüdi järel. „Üldaeg oli kiirem, kui arvasin. Lihtsalt konkurendid olid väga tugevad ja rohkem kogenenud. Rattaosal jäi mul vist kogemusest puudu, seal alla tuult ja alla mäge polnud mul nii palju jõudu kui neil. Seal tulid vahed sisse, hakkas kärisema ja vahe läks lõpuks päris suureks. Mul on hea meel, et suutsin õigesti toituda, et mul ei jäänud energiat puudu, et suutsin hästi joosta ka. Esimene kord, rabe, oli eri vigu... Olekski liiga ilus muinasjutt, kui oleksin oma esimese võistluse siin võitnud. Mul on kindlasti veel võimalusi teha vigade parandusi.”
Kokkuvõttes jäi naine uue kogemusega rahule. „Jaa, see oli midagi teistmoodi. Muidugi tavaliselt lähen starti teistsuguse pingega kui täna. Tiitlivõistlustel on konkurents tihedam. Täna ujumises jäigi puudu kiirematest, kelle järgi pingutada. Ma üksi ees vedasin ega jõudnud järgmisele tasemele, natuke ehk mugavustsoonis ujusin.”
Kas see – poolpikk Ironman – võikski olla tulevikumuusika? „Ikka keskendun olümpiadistantsile – Tokyo ja Pariisi olümpia ka. Praegu poolpikk distants liigubki sellesse suunda, et saad olümpiadistantsi ettevalmistusega olla ka seal konkurentsivõimeline. Kuigi tänane tõestas, et ainult selle pealt siiski ei saa, pead ikka eraldistardi rattaga ka treenima, mida ma nüüd kaks kuud tegin, aga see pole piisav. Äkki aasta peale Tokyot teen rohkem poolikuid ja siis keskendun edasi olümpiale.”
Rio de Janeiro olümpial sai Kivioja 44. koha, selle kavatseb ta järgmisel suvel Tokyos korralikult üle teha. „See tulemus ei olnud kindlasti mu võimete lagi, olen märksa rohkemaks võimeline,” teab Kivioja, kes nagu kõik teisedki pidi tänavu koroonaviiruse tõttu kõvasti oma plaane muutma. „Eks see aasta pidid kõik natuke piduri peale tõmbama, aja maha võtma, sai lihtsalt treenida. Arvan, et tegin väga korraliku baasettevalmistuse ja arenesin. Eks mul ikka ujumises on vaja arenguhüpet, et olla olümpial konkurentsis, aga mul on nüüd aasta aega, olümpia edasilükkamine oli mulle kindlasti tegelikult hea.”
