Kui Kivikas augustis Kadrioru staadionil veel alles 17-aastaselt 100 m jooksus isikliku rekordi 11,87 sekundiga Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel pronksi sai, tuli treener Romet Mihkelsile esimest korda elus staadionil pisar silma. Ta mõtles varem tehtud vigadele, mullusele suurele pettumusele ja tohutule vastutuskoormale, mida treener oli tundnud, kuna kartis on talendi arengu ära rikkunud. Aga august roniti auga välja!

Päev hiljem tõestas Kivikas 200 meetri distantsil lõplikult, et vigade parandus oli suurepäraselt õnnestunud – ta tuli ajaga 23,96 Eesti meistriks, ületas oma suurele eeskujule Ksenija Baltale kuulunud juunioride rekordi (24,03) ning tõusis kõigi aegade edetabelis Balta (23,05), Maris Mägi (23,60) ja Katrin Käärdi (23,78) järel neljandaks.

Tulevikus võiks Kivikas Mihkelsi nägemuse kohaselt suuri tegusid teha aga hoopis teisel ala.