Futsalist spordialana
Sel aastal on tavapärane piir suure jalgpalli ja futsali (minijalgpalli) hooaja vahel arusaadavatel põhjustel väga hägune, mis tähendab, et on hea võimalus tutvustada spordisõpradele lähemalt futsalit. Baltic Futsal Marketing on teile ette valmistanud hulga materjali nii sellest põnevast spordialast kui ka selle osalejatest – liigadest, meeskondadest ja mängijatest.
Tänapäeval pole maailmas üksmeelt selles, millal täpselt hakati jalgadega organiseeritult palli mängima. Kuid on üldtunnustatud fakt, et 19. sajandi keskel said jalgpalli alusepanijateks inglased. Oxfordi ja Cambridge’i avaratel muruplatsidel jooksis ringi kaks tosinat tugevat kutti ainsa eesmärgiga lüüa pall seitsme ja poole meetri laiusesse vastasväravasse. Ei möödunud sadat aastatki, kui jalgpallist oli saanud kõige populaarsem ja armastatum spordiala planeedil Maa.
Üle poole sajandi tagasi, 1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel Rootsis jälgis saalis brasiillaste treeninguid üks Austria koondise juhte Josef Argauer. Teda vaimustas mängijate tegevus piiratud ruumis: otsustamise kiirus, kärmed ühe puutega kombinatsioonid, väravatele tehtud arvukad löögid ja tabamused. Peagi korraldas austerlane kodumaal mitu futsalimatši, mis meeldisid ettearvamatute tulemuste fännidele. Seejärel tungis „suluseisuta mäng“ kiiresti Hollandisse, Hispaaniasse ja Itaaliasse ning hollandlased pidasid esimesena oma riigi meistrivõistlused.
1970ndate keskel hakkas futsal arenema eraldi ja organiseeritud spordialana. 19. juulil 1974 peeti Roomas esimene rahvuskoondiste matš: itaallased alistasid liibüalased tulemusega 9 : 2. Esimene maailmameistrivõistluste prototüüpturniir toimus 1986. aastal Budapestis. Kaheksa meeskonna seast oli tugevaim Ungari võistkond, kes edestas finaalis Hollandit. 1989. aastal korraldati Hollandis FIFA eestvedamisel esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused, tookord tulid meistriks brasiillased.
Sellest ajast on peetud veel seitse maailmameistrivõistlust, kümme ametlikku Euroopa meistrivõistlust ja palju märkimisväärseid klubiturniire, millest peamine on UEFA meistrite liiga. Praegu on maailma tugevaim (viimase MM-i tulemuste järgi) Argentina koondis ja Euroopas Portugali koondis, kuid maailma ning Euroopa kõige tituleeritumad on Brasiilia, Hispaania ja Venemaa koondis. Selle üsna noore spordiala suurim saavutus on aga levik rahva seas: tänapäeval tegeleb meie planeedil futsaliga üle 30 miljoni inimese.
Küsimusele, mis on futsal, võib anda väga napisõnalise vastuse: see on vana favoriidi jalgpalli ning mugava piiratud mõõtmete ja ideaalse kattega mänguväljaku õnnestunud süntees, mis lubab rakendada mängijate kogu tehnilist arsenali.
Futsalit hakati armastama selle dünaamilisuse, teravuse, ettearvamatuse ja telegeensuse tõttu. Fännide emotsionaalsel toel ja saali mugavates oludes toimub iga 47 sekundi järel löök väravale, iga kahe minuti järel väravavahi tõrje ja iga kuue minuti järel matši apoteoos – värav! Isegi kui tänapäeval on kuskil maailmakaardil koht, kus futsal populaarsust ei kogu, on see ainult aja küsimus, sest kes keelduks vaatemängust.
Valery Chumachenko
Baltic Futsal Marketing PR-juht
