INTERVJUU | Rahvusmeeskonna abitreener ära jäänud palgapäevast Soomes, unistuse täitumisest, koondise mullusest õppetunnist ja Crețu vaimust

Täiesti ootamatu edu Soomes, ihaldatud koht Eesti rahvusmeeskonna treeneripingil... Oliver Lüütsepa (34) treenerikarjäär on võtnud selgelt suuna ülespoole, ent mees teab, et selles ametis võib kõik imekiirelt muutuda.

Tagantjärele analüüsides usub Lüütsepp, et kahe aasta eest Tartu Bigbanki peatreeneri kohalt taandumine võis talle kasuks tulla, avas uue horisondi ja andis otsustava tõuke minna välisliigasse. Tagasi tulla ei pruugi olla aga sugugi kerge, sest konkurents Eesti treeneriteturul on väga tihe ja kohti vähe. „Urmas Tali näide on kõnekas, pooleteise aastaga taevast põrgusse. See paneb mõtlema,” lausus Lüütsepp.

Suvel täitus ka ta unistus asuda Eesti rahvusmeeskonna pingile. Asja teeb põnevamaks see, et võrulane sattus sinna võimuvahetuse ajal. Uurisime muuhulgas, kui palju on meeskonnas veel tunda endise peatreeneri Gheorghe Cretu mõtteid ja nõudmisi, kes oli suve suurim areneja ja mida teha teisiti, et mullune krahh EM-finaalturniiril ei korduks. Miks ei jätka Lüütsepa käe all Soomes Mart Naaber ja millised plaanid on tal Markkus Keelega? Ning keda peab ajakirjandus koduse võrkpallihooaja eel nimetama tiitlipretendendiks?