"Oluliselt soojemaks muutusid suhted, kui Katrin spordist lahkus," ütleb Kristina Kroonikale antud intervjuus. "Ega me ei varjanud, et olime teineteisele suurimad konkurendid. Sportlase elu saadabki auahnus ja soov olla üle lähimast konkurendist."

"Minu jaoks lõppes omavaheline mõõduvõtt siis, kui võistlusjärgselt hakkasime teineteisele oma tundeid jagama. Ei mäleta täpselt aastat, aga meenub rõõm, kui pärast finišit Kristina minu juurde tuli ja küsis, kuidas mina end tunnen. See oli mulle nii oluline, sest teismelisena olin pigem tüütu õde, kes oli treeningutes temast tugevam ja kelle tehnika oli parem," lisab Katrin.

"Nägin tema peal oma tulevikku. Kui mina juunioride MMile jõudsin, teadsin, et võit ei ole saavutus, vaid kohustus, sest Kristina oli seda suutnud. Nii pidin ka mina seda suutma," rääkis Katrin.