Tõeline raudmees: Ratasepp läbis edukalt oma pöörase väljakutse, uus juba plaanis
Ultrasportlane Rait Ratasepp finišeeris iseendale korraldatud katsumusega, läbides kuues Eesti linnas 20 järjestikusel päeval 20 maratoni alla kolme tunni. 20 päeva keskmine maratoni kiirus oli 2 tundi 52 minutit ja 50 sekundit. Selle katsumusega viis Ratasepp end jooksumaailmas unikaalsele positsioonile.
Maailmas on mitmeid inimesi, kes võtnud eesmärgiks läbida mitukümmend järjestikust maratoni, ent enamik neist ei ole seadnud endale eesmärki jõuda finišisse võimalikult kiiresti. Ratasepa kõrval on üks paremaid näiteid ultrasportlane Adam Holland, kes läbis 2017. aastal 10 päevaga 10 maratoni. Tema kümne päeva keskmine maratoni aeg tuli kaks tundi ja 45 minutit. Kuni tänaseni ei olnud kümnest kaugemale maratonide läbimisega alla kolme tunni keegi veel läinud. Seega tänasest kuulub 20 maratoni 20 päevaga läbimise kiireim aeg (57:36:32) Ratasepa nimele.
Ratasepp jooksis katsumuse kiireima maratoni 20. päeval, mil ta finišeeris ajaga 2:47:07. Näiteks Marathon100 andmebaasi kohaselt läbis 2019. aastal maratoni 2343 eestlast, kellest üksnes 37 suutis läbida 42,2 km kiiremini kui Ratasepa kiireim aeg katsumuse teises pooles. Erinevalt Ratasepast ei olnud nemad aga eelneval 19 päeval iga päev ühte maratoni läbinud.
20 päeva maratoni ajad:
1. maraton: 2:50:07 (Tartu)
2. maraton: 2:52:44 (Tartu)
3. maraton: 2:52:28 (Tartu)
4. maraton: 2:52:52 (Tartu)
5. maraton: 2:52:48 (Tartu)
6. maraton: 2:52:55 (Pärnu)
7. maraton: 2:54:10 (Pärnu)
8. maraton: 2:56:49 (Tartu)
9. maraton: 2:53:51 (Tartu)
10. maraton: 2:56:39 (Tartu)
11. maraton: 2:54:38 (Tartu)
12. maraton: 2:53:41 (Tartu)
13. maraton: 2:52:34 (Rakvere)
14. maraton: 2:52:28 (Narva)
15. maraton: 2:54:19 (Viljandi)
16. maraton: 2:54:09 (Pärnu)
17. maraton: 2:48:30 (Tallinn)
18. maraton: 2:49:58 (Tartu)
19. maraton: 2:53:45 (Tartu)
20. maraton: 2:47:07 (Tartu)
Ratasepa sõnul oli see katsumus oli üks vähestest, kus tal sujus kõik ilma ühegi suurema tagasilöögita. “Minu jaoks on see kinnitus sellest, et ettevalmistusperioodil sai kõik õigesti tehtud,” tõdes ta, lisades, et tõenäoliselt jõuab just lõpetatud maratonikatsumuse raskus kohale alles veidi hiljem: “Kunagi kõrgemas vanuses võib-olla kratsin kukalt ja imestan tehtule tagasi vaadates, et kuidas see üldse võimalik oli.”
Ratasepa sõnul oli see katsumus vajalik, et olla valmis järgmisteks suurteks ultraväljakutseteks. “Iga suur katsumus on mul ühtlasi ka osa järgmise ettevõtmise ettevalmistusest. Just selline samm-sammult raskemate katsumuste poole liikumine tagab kõige parema tulemuse,” tõdes mees, kellel järgmiste ettevõtmiste osas juba mitu mõtet peas. Oma järgmised plaanid avaldab ta aga siis, kui on korralduslikele ja eelarvega seotud küsimustele lahendused leidnud.
