«Minu eesmärk on järgmisel nädalavahetusel peetavad Eesti meistrivõistlused ja püüdsin ennast täna võimalikult säästa,» rääkis Fosti. Nii ei püüdnud ta võistluse käigus konkurentidelt eest ära joosta, vaid hoidis end jooksu esimesel poolel Karel Hussari selja taha. «Ta teadis rada minust paremini,» selgitas Fosti.

Hussar sai endale ka vahefiniši võidu jooksu neljandal kilomeetril ning liikus esimesena läbi Orika silla järel oleva soise lõigu. «Mina hoidsin väikse vahega ennast tema selja taga. Ilja Nikolajev jäi seal maha,» meenutas Fosti.

Jooksu viimastel kilomeetritel läks juba Fosti tempot dikteerima, kuid veel paarsada meetrit enne finišit liikusid liidrid koos. «Tundsin ennast väga hästi ning kõremäestikuefekt andis selgelt tunda ja siis ma otsustasingi lõpuga ära,» lausus võitja.

Varem 2014. ja 2015. aastal võitnud Fosti võiduaeg oli 37.34 ning see andis talle kolmanda ümber Viljandi järve jooksu võidu. Karel Hussar sai ajaga 37.38 teise koha ning Ilja Nikolajev oli ajaga 38.10 kolmas.

Naistest sai oma teise esikoha Liina Luik, kes lõpetas täpselt 43 minutiga. Üldarvestuses andis see 13. koha. Teise koha jooksis ajaga 44.37 välja Marion Tibar ja kolmas oli 46.27-ga Kadiliis Kuiv.

91. korda peetud ümber Viljandi järve jooks peeti tänavu erakorraliselt 1. augustil ning koroonaennetusreeglite järgimiseks lähetati jooksjad rajale kahes jaos. Esimene start anti täpselt keskpäeval ning teine kell 15.

Teise jooksu võitis ajaga 45.18 Saaremaa mees Tarmo Mändla. Selle ajaga sai ta üldkokkuvõttes 28. koha. 55-aastaste meeste arvestuses tähendas see tulemus aga Mändlale vanuseklassi võitu.

Kahe jooksu vahel desinfitseeriti staadion ning kõik jooksu teenindavad töötajad pidid vahetama isikukaitsevahendid. Ainsas joogipunktis pidid jooksjad hakkama saama teenindajateta, sest osalejate ja korraldajate kokkupuudet üritati igati vältida.

Erinevalt varasematest aastatest, mil jooksu peeti 1. mail, tuli korraldajatel näha tavalisest rohkem vaeva, et trass jooksjatele ette valmistada. Appi tulid ka kohalikud põllumehed, kes koristasid jooksjate teele jäänud põldudelt vilja või lõikasid viljapõllule jooksujälje. «Minu arvates võikski see jooks olla 1. augustil,» leidis Roman Fosti, kelle hinnangul oli rada väga hästi ettevalmistatud ning jooksutingimused olid oluliselt paremad kui kevadel.

Ümber Viljandi järve jooks pole selleks aastaks veel lõppenud. Et korraldajad said starti lubada vaid 2000 kiiremat registreerunut, siis pakutakse ülejäänutele võimalust osaleda 5. augustist käivituvas virtuaaljooksus.

Jooksul osalemiseks tuleb end registreerida jooksu kodulehel www.viljandijarvejooks.ee ning joosta 25 päeva jooksul endale sobival ajal ümber Viljandi järve. Jooksu järel tuleb sisestada oma tulemus järvejooksu kodulehele.

Tulemust saab saata kas spordikella failina või sisestada see käsitsi. Sel juhul tuleks teha tulemusest ka Viljandi staadioni juures foto ja seegi koos tulemusega üles laadida. Jooksul osalejatelt ootavad korraldajad ausa spordi reeglite järgimist.

Kõik virtuaaljooksul osalejad on 91. ümber Viljandi järve jooksu lõpetajad. Nad saavad tulemuse protokolli, neile saadetakse osalejamedal koju, nad saavad diplomi ja stardinumbri, mida võib ise välja trükkida.

Joosta saab suures osas mööda tavalist ümber Viljandi järve jooksu trassi, vaid Sammuli hobusekoplisse virtuaaljooksul osalejad ei pääse. Jooksu kindel nõue on, et läbida tuleb ring ümber Viljandi järve.

Ümber Viljandi järve jooks peeti esimest korda 1928. aastal ning alates 1931. aastast pole ühelgi aastal jooks ära jäänud. Tänavu 91. korda peetud jooks on Eesti vanim traditsiooniliselt peetav rahvaspordivõistlus.

Viljandi järvejooks oli ka Eesti Linnajooksude sarja esimene etapp. Linnajooksude sari jätkub 30. augustil Kuressaare Linnajooksuga.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena