Venemaa vilepuhuja: Tallinnas maailmarekordi püstitanud Sedõhhi uriiniproovis oli nii palju dopingut, et mõõtmisseade ütles üles
Endine Venemaa antidopingulabori juht, nüüdseks USA-s elav vilepuhuja Grigori Rodtšenkov paljastab äsjailmunud raamatus "Võit või surm - Venemaa salajane dopinguprogamm" lähemalt, kuidas Venemaal pikki aastaid süsteemselt dopingut tarvitati. Muu hulgas kirjutab Rodtšenkov ühes peatükis ka vasaraheitjast Juri Sedõhhist, kes püstitas 1986. aastal Tallinnas maailmarekordi.
Venemaa vilepuhuja sõnul oli Sedõhhi uriiniproovis anaboolseid steroide nii palju, et mõõtmisseade ütles üles ja andis järgmiste proovide puhul valepositiivseid tulemusi.
Alljärgnevalt lõik Rodtšenkovi raamatust:
"Järgmine lugu on näide sellest, millega meie ROK-i akrediteeringuga labor pidi igapäevaselt leppima. Vasaraheitja Juri Sedõhh oli kahekordne olümpiavõitja ja tohutu steroidipruukija. Ta oli ainult 186 sentimeetrit pikk, kuid kaalus 110 kilogrammi, üleni lihastes. Ta seedis stanosolooli säärastes kogustes, et kui olime sisestanud tema proovi oma Hewlett-Packardi masinasse, hakkas masinal ülekoormuse alarm tööle ning masin saastus stanosolooli metaboliitidega sedavõrd, et paar järgmist proovi andsid valepositiivse tulemuse, kuigi me teadsime, et neis ei ole steroide. Laboritöös nimetatakse seda nähtust „mäluefektiks“ või „proovide ristumiseks“, meie nimetasime seda „Sedõhhi efektiks“.
Pärast seda, kui Sedõhh püstitas 1986. aastal Tallinnas maailmarekordi, heites Nõukogude Liidu ja Ida-Saksamaa kergejõustiku maavõistlusel 86,66 m, saime Moskvas tema uriiniproovi. See oli anonüümne, ent kuna testimise põhjus oli maailmarekord ja kuna ma olin kuulanud kogu päeva ülekandeid võistlusest, ei olnud raske punkte omavahel ühendada. Kuigi ma lahustasin tema proovi destilleeritud veega suhtes 10:1, koormas see mu gaasikromatograafi massispektromeetri üle hiigelsuurte stanosolooli metaboliitide tippudega.
„Sedõhhi efektist“ hoolimata ei teatanud me positiivsest leiust. Samal aastal püstitas Sedõhh Stuttgardis Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustel tänaseni püsiva maailmarekordi, kuid Manfred Donike, kes juhtis maailma parimat dopingukontrolli laborit, ei teatanud midagi. Juri nähtavasti teadis, mida ta teeb."
Rodtšenkovi raamatut saab peagi lugeda ka eestikeelsena. Raamatu annab välja kirjastus Tänapäev.
