Raha. Võite ja õnne mammon otseselt ei too, aga selleta ei saa jälle kuidagi hakkama. Nii ka võrkpallis. Raha leidmine tähendab kõva tööd. Tartu võrkpallimeeskonna juhatuse liikmel Alari Jõesaarel (51) on paarikümne aasta jooksul ainult kaks korda juhtunud, et keegi on ise toetust pakkuma tulnud. Ometi on Tartu Bigbankil ühel hooajal üle 40 sponsori, kokku on neid selle aja jooksul olnud sadu. Selleks on läbi käidud tuhandeid firmasid. Visatakse uksest välja, proovid aknast tagasi ronida. Käid üheksa aastat pinda, äkki kümnendal murdub. Nii see käib.

Intervjuu ajal tiliseb Jõesaare telefon, helistab klubi nimisponsor Bigbank. Pank hakkas koroonakriisi alguses toetajate hulgast lahkuma ja Jõesaar oli veendunud, et volleklubi uksed pannakse kinni. „Olin kindel, et võrkpalli me ei jätka. Aga Bigbank ütles siis, et proovime sel kehval ajal ikka ühes paadis olla,” meenutas Jõesaar pöördeliste sündmuste kulgu. „Muidu olnuks mul maru hea öelda, et lõpetan oma tegevuse. Olen seda tegelikult planeerinud.”

Aga nüüd teevad Bigbank ja Jõesaar vähemalt ühe võrkpalliringi veel.

Uurisime, miks kavatseb Tartu võrkpalliklubi hing ala juurest lahkuda ja mis saab siis klubist edasi. Miks on makstud ühele mängijale hooaja eest rekordilised 45 000 eurot, kuid see-eest ühe Eesti koondislase tasu oli alguses 400 ja hiljem 800 eurot kuus? Haruldaselt otsekohese jutuga Jõesaar avaldas, et kui esiti oli Eesti koondise liider Robert Täht tema peale väga kuri, siis hiljem kuulis ta temalt tänusõnu. Jõesaar rääkis ka poja Janari käänuliselt alanud korvpalluriteest, kritiseeris Saaremaa võrkpalliklubi juhtide suhtumist ja pakkus huvitava reegliuuenduse, mis aitaks Eesti võrkpalli arengule kaasa.