Sarnaseid žeste näeb spordis aina tihedamini, põhjuseks on liikumine nimega Black Lives Matter, millega nõutakse tumedanahaliste diskrimineerimise lõpetamist.

Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarmäärus ütleb, et spordiüritusel ei ole lubatud edastada üritusega sobimatut sõnumit, näiteks poliitilist, ja seda ükskõik millisel viisil.

Alaliidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht ütles Delfile, et Gando juhtumi puhul tuleb esmalt ära oodata kohtunike raport.

"Kui mängud toimuvad nädalavahetusel, koostatakse raport tavaliselt esmaspäeval. Kui on vaja midagi otsustada, peame avama distsiplinaarmenetluse. Selle raames on kõigil asjaosalistel 24 tundi aega kommentaaride andmiseks. Vajadusel koguneb distsiplinaarkomisjon või teeb otsuse peainspektor. Otsus tehakse tavaliselt kolmapäevaks või neljapäevaks," rääkis ta.

Ideoloogilist seisukohta alaliit võtta ei kavatse, Gando karistamine või mittekaristamine toimub distsiplinaarmääruse alusel.

Gando värav ja žest on nähtav ERR-i ülekandest (alates 1:21:20):

Uibolehe teada pole Eesti liigas varem Black Lives Matter liikumisega seotud temaatikat ette tulnud, sest liikumine selle tänapäevasel kujul on suurema hoo sisse saanud alles viimase kuu jooksul.

Muude poliitiliste žestide markantseim näide pärineb 2011. aastast. Levadia ja FC Flora vahel peetud mängus tõstis Levadia pallur Konstantin Nahk parema käe üles ja asetas vasaku nina juurde. Alaliit määras talle natsižesti eest 575 euro suuruse trahvi.

Nahk ütles toona Õhtulehele, et mingit meelsust ta žestiga ei väljendanud.

"Polnud muud, kui konflikt ühe vastase, Karl Palatuga. Ma ei väljendanud meelsust Eesti, Saksamaa ega Hitleri suhtes, mitte midagi sinnapoolegi. Palatu tiris mind üks kord särgist, siis teine kord. Kolmanda korraga suutis ta mind endast täiesti välja viia, närvid ei pidanud lihtsalt vastu. Teine variant olnuks talle lihtsalt vastu vahtimist virutada – kas see olnuks parem?"