FOTOD | Otepääl avati mälestuspink Eesti suusalegend Arne Sirelile
Pingi on disaininud Arne Sireli hea sõber kunstnik Priit Pärn koos tootedisainerite Martin Pärna ja Kaspar Torniga. Arne sõprade eestvedamisel loodud pingilt avaneb vaade Tehvandi staadionile, mis on Eesti suusatamise häll ja seetõttu Arne Sireli meenutamiseks parim koht.
Arne hea sõber Priit Pärn ütles tänasel pingi pidulikul avamisel, et Arne mälestuse jäädvustamine on igati tänuväärne algatus, millele on aidanud nõu ja jõuga kaasa paljud sõbrad ja võitluskaaslased, kellele Arne ja tema saavutused on läinud oma eluajal väga korda. "Kui ma peaks võtma kokku, mis oli Arnele kõige iseloomulikum, jään rittapanemisega hätta. Uudishimu ka asjade vastu, mis ei peaks sportlast üldse huvitama. Kohanemisvõime uute inimeste ja olukordadega. Abivalmidus. Viimasest omadusest - Arne oli sõber, kellele võis helistada ükskõik, mis probleemi puhul. Ükskõik millal. Kui oli vaja, oli ta viie minuti pärast kohal ja haaras härjal sarvist."
Mälestuspingi idee ühe eestvedaja, Calgary OM-i pronksmedalivõitja Allar Levandi sõnul on Arnel väga oluline roll selles, et Eesti iseseisvuse taastamise järel suutis Eesti kahevõistlus väga rasketes tingimustes üldse ellu jääda.
“Kui Eesti rahvusvakoondis läks esimest korda taas 1992. aastal Albertvilleis sini-must-valge lipu all olümpiale, siis oli Arne igati teenitult meie delegatsiooni juht. See oli aeg, kui me pidime alustama nullist, meie koondisel polnud isegi korralikke dresse, rääkimata muudest võimalustest, mis meie konkurentide puhul olid iseenesestmõistetavad. Hea suhtleja ja organisaatorina suutis aga Arne 90. aastate noort Eesti kahevõistlejate koondist treener Tiit Tamme kõrval väga otsustavalt motiveerida,” lausus Levandi. “Arne oli meie meeskonna hing. Ta ei vedanud meeskonda kunagi alt ja lahendas näilise lihtsuse ja elegantsiga tihti võimatuna näivad olukorrad. Temaga koos veedetud ajast on paljudel väga helged ja kindlasti ka värvikad mälestused.”
Meegomäelt pärit Arne Sireli (1954-2016) suusataja teekond algas Võrus Laur Lukini õpilasena. Andeka sportlasena toimus Arne sportlaskarjääris pidev areng, mis tõstis ta üheks parimaks suusatajaks nii Eestis kui kogu endises N. Liidus. Arne jõudis 1982. aastal Reit im Winklis 15 kilomeetri distantsil tänu 19. kohale esimese Eesti suusatajana MK-etapil punktidele. 16-aastase eduka suusatajakarjääri jooksul võitis Arne noorte-ja täiskasvanuteklassis kokku ligi 100 medalit. Ta lõpetas võistlemise 1980. aastate keskel ja töötas erinevates spordiga seotud ametites, muuhulgas treenerina. 1997. aastast töötas Sirel piirivalveametis. 2004. aastal teenis Sirel kaitseväe eriteenete risti suusaspordi arendamise eest.
