Seik pärineb 2010. aastate algusest, kui serblane esindas Istanbuli Anadolu Efesit, toonase nimega Efes Pilsenit.

"Mul ei olnud Efesi peatreeneri Ergin Atamaniga parimad suhted. Ühel korral saatis ta mind kell seitse hommikul metsajooksu tegema. Mets asus Istanbulist pooleteise tunni pikkuse sõidu kaugusel, seega pidin juba kell viis ärkama. Ataman saatis mulle seltsiks klubi üldfüüsise treeneri. Sõitsime läbi tugeva vihmasaju kohale," meenutas Rakocevic Euroliiga mängijate ühingu podcast'is.

"Treener ütles mulle, et ei tasu jooksma minna. Kõik kohad on muda täis ja olen metsas üksinda. Aga vastasin, et mind ei huvita ja läksin ikkagi. See oli nii õudne, ilm oli külm ja vihmasadu oli nii tugev, et tundsin ennast nagu duši all."

"Järsku nägin metsikuid koeri, neid oli 10-12. Nad olid koos, nad ei liikunud, aga nad nägid mind. Peatusin ja ei teadnud, mida teha. Kas peaksin tagasi jooksma või nende poole minema? Lõpuks otsustasin teeselda, et ei karda neid ja jooksin edasi. Järsku hakkas üks koertest haukuma ja teised tulid kohe kaasa. Nad hakkasid mind jälitama ja pidin pääsemiseks ronima väikese kaljunuki otsa. Olukord oli eluohtlik ja ronisin mööda mäge üles. Nad ei suutnud sama hästi ronida kui mina. Jooksin edasi. See oli väga hirmutav, aga samas naljakas."

Praegu töötab 42-aastane Rakocevic Serbia korvpalliliidu asepresidendina.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena