Jalgpalliliit küsib riigilt ärajäänud U17 EM-turniiri kulude katteks 114 497 eurot

Eesti Jalgpalli Liit on Kultuuriministeeriumile esitanud pöördumise, millega palutakse riigil katta koroonakriisi tõttu ära jäänud U17 EM-finaalturniiri ettevalmistuseks tehtud kulud 114 497 euro ulatuses.

5. veebruaril esitas jalgpalliliit Kultuuriministeeriumile taotluse toetussummale 365 000, kuid võttis esialgse taotluse 7. aprillil tagasi, sest UEFA oli kuu esimesel päeval teatnud Eestis toimuma pidanud noormeeste U17 EM-finaalturniiri tühistamisest. Samas kirjas teavitati ministeeriumi, et alaliit on kulutanud turniiri ettevalmistusele juba hinnanguliselt 150 000-200 000 eurot ning alaliidu eelarveline miinus, kui sellele summale lisada saamata jäänud tulu preemia ja sponsorlepingute näol, on suurusjärgus 420 000 eurot.

Kultuuriministeerium vastas, et on valmis turniiri ettevalmistuskulusid katma, kui jalgpalliliit esitab ministeeriumile detailse ülevaate tehtud kulutustest.

Eile laekusidki Kultuuriministeeriumisse täpsemad arvutused ja kiri, millega taotletakse staadionitele tehtud kulutuste katmist 114 497,25 euro ulatuses.

80 056,80 eurot sellest moodustab treening- ja muruväljakute hooldusele ja staadionite uuendamisele tehtud kulutused ning 34 440,45 eurot kulutas jalgpalliliit staadionite dekoreerimise (väljakuäärsed reklaamalused) peale.

U17 EM-finaalturniir oleks pidanud toimuma tänavu 21. maist 6. juunini seitsmes Eesti linnas. Mänge oleksid võõrustanud A. Le Coq Arena, Kadrioru staadion, Tartu Tamme staadion, Võru spordikeskuse staadion, Tehvandi staadion ning Viljandi, Rakvere ja Haapsalu linnastaadionid.

Treeningväljakutena oleks kasutatud Tartus Sepa tänava ja KHK staadione, Kambja staadioni, Elva linnastaadioni, Kaagvere staadioni, Ülenurme gümnaasiumi staadioni, FC Flora Lilleküla harjutusväljakuid, Maarjamäe staadioni, Saku staadioni, Keila staadioni ja Lasnamäe Ajaxi staadioni.