KOMMENTAAR | Võtke mõistus pähe! Kas tahate Saaremaal veel üht "koroonaohvrit"?
Soovitan parastajatel, irisejatel ja torisejatel natuke mõelda: mida ma teen ja mis võivad olla tagajärjed? Keda vaenan ja miks? Lihtne on praegu materdada Saaremaa võrkpalli ja leierdada, et just see tõi Eestimaale koroonaviiruse. Esiteks ei ole see tõsi, viirus oli Eestis juba varem ja jõudis siia mitmest riigist. Jah, euromängud Milanoga sattusid viiruspuhangu epitsentriks ja võimendiks, aga keegi tegelikult ei tea, kas haigust külvasid Itaalia pallurid või publiku liikmed, kes olid käinud saapamaal puhkamas.
Terviseamet ei saa olla suvaline putka, kus lüüakse paberile tempel ja öeldakse, et tehke, aga ise vastutate.
Polegi vahet. Tähtis on hoopis muu. Kas teile nimi Hannes Ränk ütleb midagi? Las ma räägin temast mõne sõna. Saaremaa meeskond oli haiguse tõttu ratastooli jäänud Hannese suur unistus juba ammu. Ta sattus pooljuhuslikult Kuressaares vaatama linnade karika võrkpalliturniiri, veetis saalis kaks päeva ja oligi fänn valmis. Turniiri eestvedaja ja hilisem Saaremaa VK mänedžer Hannes Sepp pani teda tähele ja kinkis nimekaimule turniiri kirjadega särgi. Nii see algas.
Hävitada pole raske
Kui 2017. aastal sai Saaremaa päris oma meeskonna, oli Hannes Ränk seitsmendas taevas – ta palveid oli kuulda võetud, elu sai kõvasti vürtsi juurde. Hannesest ei saanud mitte üksnes klubi suurim fänn, vaid midagi enamat. Mängijad ja treenerid leidsid ikka ja jälle aega temaga suhelda. Hannes valmistas kõikidele mängijatele sinimustvalged sallid. Võrkpallurid ei jäänud võlgu: Tomáš Halanda kinkis Hannesele Balti liiga kuldmedali, Siim Põlluäär auhinnaks saadud kella, lisaks särke-salle ja muud kraami. See on olnud südamlik suhe.
Hannes on kõigest üks ja kindlasti eriline näide, aga fänne on klubil palju ja igaühel on meeskonnaga oma lugu. See tiim on loonud kogukonnaga tugeva sideme. Võtke lahti Saaremaa kodumängude pildigaleriid ja vaadake neid nägusid!
Kõike seda hävitada ei ole ülearu keeruline. Piisab, kui läbi närida eestvedajate ja toetajate motivatsioon. Sa pingutad, paned suuri rahasummasid magama ja ainus tasu on see rõõm, mida tunned tribüünil istudes. Aga miks peaksid seda tegema, kui hea sõna asemel saad kommentaariumis või tänaval hoopis verbaalse võmmu kuklasse? Klubi president Toivo Alt tunnistas, et ei julge enam klubi jopega linna peal käiagi. Mõned on suutnud Hannes Sepale teha koguni tapmisähvardusi. Kuuldavasti on käidud aknaid kividega loopimas. Mul ei ole ausalt öeldes lihtsalt sõnu.
Head inimesed, mõelge läbi, milline oli Saaremaa VK roll juhtunus. Ja milline on laiem roll saarel. Terviseamet ei saa Eestis olla mingi suvaline putka, kus lüüakse lihtsalt paberile tempel ja öeldakse, et tehke, aga ise vastutate. Kui vaja, tulebki teha sinna lisainvesteeringuid. Terviseameti personali kohta las teevad tarku otsuseid pädevamad inimesed. Aga lepime kokku, et terve vabariigi terviseküsimuste otsustusõigust ja vastutuskoormat ei anta ei võrkpalliklubidele, vorstivabrikutele ega ka margikogujatele. See pädevus peab olema terviseametis.
Hoop kogu võrkpallile
Kui alguses keesidki saarlaste emotsioonid üle, siis nüüdseks tuleks rahuneda ja vaadata suurt pilti. Kas tõesti tahate, et võistkond kaoks? Kas sina, kes sa kuulud parastajate leeri, tahad olla kaasosaline väga hea asja hävitamises? Soovid tõesti, et koroonaviirus saaks Eestis peale 64 inimohvri veel ühe ohvri – Saaremaa võrkpalliklubi?
On aeg tagasi tõmmata. Saaremaa VK on mitu aastat olnud kodusaare au ja uhkus, visiitkaart, mis on toonud Kuresaarde palju külalisi ja kokkuvõttes ka palju raha. Kas teil tõesti pole enam vaja, et keset pimedat talve oleks linnas selline sädelev atraktsioon, mis inimesi kokku tooks? Kas teil tõesti poleks kahju, kui Hannes Ränk - ja paljud teised - ei saaks enam minna Kuressaare spordihalli kodusaare üle uhkust tundma?
Eesti võrkpallile oleks Saaremaa taandumine meeletu hoop. Esiteks jääks võistkondi lihtsalt liiga väheks – Tartu, Pärnu ja kaks klubi Tallinnas –, teiseks on Saaremaa tulek mobiliseerinud kõiki teisi ja sundinud taset tõstma. Eelmisel hooajal mängu kohta keskmiselt 718 inimest halli toonud ning isegi kossu- ja vutiklubidele selles arvestuses silmad ette teinud Saaremaa VK kadumisest ei võidaks keegi mitte midagi.
