Robin Nool: olen eemale hoidnud mõttest, et soovin isa karjääri ületada

Tänases Betsafe’i podcastis liitus Kalev Kruusiga noor teivashüppaja Robin Nool, kes rääkis enda kooliteest ja sportlaskarjäärist USAs ning nentis, et talle ei meeldi võrdlused olümpiavõitjast isa Erki Noolega.

Robini sõnul tekitab sõnapaar “olümpiavõitja poeg” tunde, et ta on millegi jätk, mitte ise üles töötanud sportlane ja loodab, et ta suudab seda arvamust lähiajal muuta. “Olen eemale hoidnud mõttest, et soovin isa karjääri ületada, just medalite ja sportliku austuse poolest. Tahaksin ennast sellisest võrdlusest võõrandada,” ütles Nool.

Vaatamata sellele oli noormehe spordiala valik otseselt isast mõjutatud. “Erki arvates oli teivashüpe kõige ilusam kergejõustiku ala ning oli loogiline jätk, et hakkasin sellega tegelema.” Kuigi Robin tunneb, et perekonnanimi on temaga taagana kaasas käinud, ei kujuta ta ette, milline oleks olnud tema elu, kui poleks sündinud olümpiavõitja perre.

“Mälestused isa sporditegemisest on hägused. Mäletan, et vaatasin võistlusi telekast ja meil oli kokkulepe, et ta lehvitab mulle kaamerast,” ütles Nool. Pere esimese lapsena on Robin tahes-tahtmata kõige rohkem tähelepanu saanud. Nüüd tunneb ta suurt vastutust ja loodab olla vennale ja õele suureks eeskujuks.

Praegu õpib noormees USAs Memphise ülikoolis, kuhu siirdus koos treeneriga Texase ülikoolist. “USAs pannakse enne trennid paika ning koolitunnid ehitatakse selle ümber. Tundsin, et see on parem keskkond mõlemaga tegelemiseks,” ütles Nool, kes kaalus varem ka Tartu Ülikooli meditsiini eriala.

USA treener on Robini sõnul eelkõige olnud abiks tehnilise poole arendamisel. “Alguses olin kohalikest teivashüppajatest füüsiliselt parem, kuid tehniliselt halvem, treenerist on palju abi olnud,” sõnas ta.

“Ma olen perfektsionist, seega jääb kripeldama kui õppimises või trennis midagi tegemata jätan. Küsin treenerilt alati palju küsimusi, miks me midagi teeme ja millele see kaasa aitab. Tahan ebaefektiivsed asjad enda elust välja lõigata – kui ma ise aru ei saa aru, miks midagi teen ja treener ei suuda ka selgitada, siis hakkab see vastu.”

Kuigi Robin ei soovi isa Erki jälgedes käia, siis tema peamiste sportlike eesmärkide hulka kuulub siiski isa tulemuse üle löömine. Lisaks Erki 5,60 ületamisele on Robini eesmärgiks pääseda olümpiale ehk ületada 5,80 ning püüda pikalt püsinud Eesti rekordit teivashüppes, mis on 5,86 meetrit. “Kindlad eesmärgid peavad olema defineeritud, niisama ei juhtu midagi,” sõnas ta.

Peale sportlaskarjääri ja kooli lõpetamist ei ole Robin enda tuleviku peale mõelnud. “Kõik oleneb sellest, kuidas õpingud ja spordi tegemine läheb. Optimistlikult arvan, et 30-aastaselt on olümpial käidud, ületatud vähemalt 5,87 ja mitu aastat edukat sportlaskarjääri on veel ees,” sõnas noormees ning ütles, et pigem näeb oma tulevikku Euroopas või Eesti kui USAs.