Ihu piitsutava ja vaimujõudu proovile paneva idee pakkus välja Nurm. Jõesaar ei andnud kohe nõusolekut, sest vajas veidi mõtlemisaega. Kokkuleppe sündides toodi sõudeklubist Jõesaare perekonna garaaži ergomeeter ja kangid-kettadki. Samuti renditi velotrenažöör ja asuti katsumuseks mitu kuud kestvat ettevalmistust tegema, kirjutas Eesti sõudeliit.

Seejärel jõudis kätte tähtis päev. Tõsi, laupäeva varahommikul alanud sõit läbiti küll tandemina – kui üks sõudis, sai teine 30 minutit puhkust –, ent see asjaolu ei vähenda saavutuse tähtsust: kokku läbiti muljet avaldav 344 231 meetrit. Enne panid poisid paika sõiduplaani, muu hulgas tempo ja tõmbetugevusegi.

Kuidas ultradistantsi läbimise mõte sündis? “Idee sain koroonaviiruse ajel: kuna enam ei tohtinud võistelda, pidin koormuse saamiseks alternatiive otsima hakkama. Peale mõningast veenmist sain Rasmuse endaga ühte paati,” lausus noorte ja täiskasvanute klassis kümmekond sõudemeistrivõistluste kulda kogunud Nurm.

Nurm tunnistas, et raskeks läks viimase viie tunni jooksul, mil ta pidi ühe jalaga tõukama. “Lõpus tõesti kannatasin, sest lihased ja liigesed andsid valusalt tunda: ilmselt tuletas end meelde mullusest välja ravimata seljavigastus. Sellist enam-ette-ei-võtaks-tunnet küll ei tekkinud,” avaldas Nurm.

Jõesaargi ei välistaks ettevõtmise kordamist. “See oli päris pirakas katsumus, sest lõpuosas hakkas vaim närbuma. Hiljem tundsin meeletut väsimust. Siiski läks aeg kiirelt, kuna ajasime pidevalt juttu ja analüüsisime suurelt ekraanilt tehnikat,” jutustas mitmekordne riigi noortemeister. Kõnekas on fakt, et Jõesaar põõnas pika pingutuse järel 16 tundi.