Sigrid Sepp Hawaiil - kool, treeningud, imeline loodus ja koroona
Oled varsti peaaegu 2 aastat Hawaiil õppinud ja treeninud. Kuidas sealse eluga harjunud oled?
Hawaii eluga harjumine ei võtnud mul kaua aega – inimesed, loodus ja keskkond võtsid mind kohe omaks ja ei kujutaks oma ülikooliteed kusagil mujal ette. Ilm on aastaringselt soe ning loodus oma vikerkaarte, mägede, randade ja veeloomadega on hämmastav. Kogu seda soojust ja unikaalsust on näha ka inimestes, nende ellusuhtumises ja kultuuris, kirjutab Eesti Ujumisliit.
Kui palju oled 2019/2020 hooajal võistelnud ja kuidas see hooaeg läinud on?
See hooaeg oli paar pisemat dual meet’i. Hawaii on nii kaugel ja maismaast isoleeritud ning seetõttu on tavaliselt vaid 4-5 ülikooli võistlust aastas. Õnneks saime oma Conference võistluse ka täpselt enne koroonat ära tehtud. Võitsime oma Conference’i, mis oli täis positiivseid emotsioone ja ühendas meie tiimi veelgi. Individuaalselt läks see hooaeg veidi paremini, kui eelmine, aga ise rahule ei jäänud.
Kuidas üldiselt kooli ja trennidega rahul oled?
See aasta oli treeningutele lähenemine pisut teistsugune, kuna peatreener vahetus eelmise hooaja lõpus. Endine peatreener Dan Schemmel lahkus Stanfordi ülikooli meeste peatreeneriks ja meie uueks peatreeneriks sai endine abitreener Elliot Ptasnik. Abitreeneriteks on Marcus Guttmann ja Nick Folker. Ujumismaailm on väike – Nick on töötanud ka Martin Liivamäe ja Martti Aljandiga Berkley’s.
Tunnen, et see aasta jäi pisut tahaplaanile 200 m selilile keskendumine ja aeroobse baasi ehitamine. Meie tiim on päris väike – ligi 50 ujujat koos poiste tiimiga ja treenime nendega koguaeg koos, mis mulle väga meeldib. Muidugi on hetki, kus kool on päris raske minu eriala ja ujumise tõttu, aga hetkel pole ühtegi halba sõna öelda. USA haridussüsteem on väga teistsugune ja kohati segadust tekitav, aga vaikselt harjun.
Millised on hetkel koroonaga seotud piirangud Hawaiil ja kuidas see sind mõjutab?
Kool ja spordikompleks on koroona tõttu kinni, seega kool on interneti teel semestri lõpuni ja treenima peame iseseisvalt. Õnneks saab meres paari-kolmekesi ujumas käia, kuid rohkem teen kuival pinnal trenni – jooksen, tegelen joogaga ja jõutreeningutega, poksin ning käin loodusmatkadel.
Toidupoed, ehituspoed ja apteegid on peamiselt lahti, enamus rannad ja pargid on kinni. Kõige suurem turismipiirkond Waikiki on inimtühi ja maskid on avalikes kohtades kohustuslikud. Enamus inimesi peavad piirangutest ilusti kinni ja minu arvates paanikat siin küll ei ole. Hetkel on tuvastatud vaid 600 juhtumit.
Millal plaanid Eestisse tulla?
Hetkel ei oska kindlalt öelda, millal Eestisse tulen. Olukorda ja pikka lennureisi Hawaiilt arvestades võtan elu planeerimist päev päevalt ja hetkel veel lennupileteid Eestisse ei ole, aga loodan juunikuus kodumaale jõuda.
Mida soovitad ujujatele, kes praegu basseinis treenida ei saa?
Alguses oli teadmatus raske ja imelik oli aktsepteerida elu ilma basseinita. Selle kuu-kahe jooksul olen õppinud, et kõike ei saa kontrollida ja ette planeerida, vahepeal peab elama üks päev korraga. Tähtis on teha kõik, mida sa saad, et olukord kontrolli all hoida ja enda ning teiste eest hoolt kanda. Hinga rahulikult, naudi, et ei lõhna kloori järerle 24/7 ja suuna oma energia sellesse, millest ise naudingut leiad. Mine jookse, tee joogat, matka oma koeraga, aita uus puuriit maale vanaema juurde ehitada, dekoreeri oma tuba ümber ja naudi, et ei pea alatasa treeningute peale mõtlema ja oma elu ujumise ümber organiseerima.
Võta seda kui vaimset puhkust, et siis, kui basseini jalle hüpata saad, taasavastad oma armastuse ujumise vastu. Samuti suhtle oma sõprade ja perega, helista vanavanematele, loe raamatuid, kirjuta oma mõtteid üles, maali. Minu karantiinimõte, mida jagada sooviksin – inimesed on justkui kestev koroonaviirus oma kallile koduplaneedile. Me ei saa kliima soojenemist ja planeedi muutmist selles etapis enam peatada, aga me saame kurvi lamedamaks teha. Mõtle selle kaose keskel, kuidas saaksid sina oma panuse anda ja mida saaksid igapäevaselt tegema hakata, et meie kodu kaitsta. Kanna oma kohvitopsi ja söögiriistu kaasas, sorteeri prügi, vii oma riided taaskasutusse, osta orgaanilist ja kodumaist, istuta puu, mine oma kotiga poodi, korja prügi üles ja tee muid väikseid tegusid planeedi päästmiseks. Hulluks ja äärmusesse ei ole vaja minna, aga tee iga päev midagi, et meie planeeti, meie kodu, kaitsta.
