Galatasaray klubijuhtide ja fännide jaoks kangelasliku koerustükiga hakkama saanud Graeme Souness arvas end riietusruumis peites esialgu, et talle ostetakse juba järgmisel päeval lennupilet ja saadetakse koju, kuid tema bosside reaktsioon oli hoopis vastupidine.

Galatasaray võitis finaali kahe mängu kokkuvõttes 2:1. Sounessi teo ajendiks oli Fenerbahce asepresidendi üheksa kuud varem tehtud avaldus, nagu oleks Galatasaray palganud põdura mehe, kuna šotlasele oli äsja tehtud südameoperatsioon.

"Aasta hiljem võitsime me nende staadionil karika ning kui me oma fännide ette juubeldama läksime, anti meile läbi aia see suur lipp. Kõik mängijad said sellega lehvitada ning siis anti see mulle. Lehvitasin siis minagi ja otsisin, kellele see edasi anda. Aga polnud kedagi, sest kõik olid juba keskjoone juurde karikat vastu võtma läinud," pajatas Souness.

"Niisis sörkisin ma samuti keskjoone poole, endal hiiglaslik lipp käte vahel. Vaatasin tühjenevate tribüünide poole, klubijuhtide looži ja nägin seda nägu. Ta seisis püsti. Mõtlesin: "Ma veel näitan, kes meist põdur on." See polnud just kõige targem asi, mida ma elus teinud olen."

"Pärast kolmandat katset õnnestus mul lipp keskringi maha saada ning ma nägin, kuidas fännid hakkasid üle aia ronima. Leidsin endast pisut kiirust, sprintisin tunnelisse ja pääsesin puhta nahaga."

"Istusin riietusruumis ja mõtlesin: "Minuga on nüüd kõik. Mulle antakse lennupilet ja saadetakse homme koju." Meie juhatus tuli 10 minutit hiljem, kõigil pisarad silmis ja ütlesid: "See oli parim asi, mis selle jalgpalliklubiga kunagi on juhtunud." Nii palju vuntsides mehi pole mind veel kunagi musitanud."

Videokaadritest on näha, et lipp püsis staadioni keskel vaid mõned sekundid, enne kui üks Fenerbahce fänn selle murust välja tiris. Nendest sekunditest aga piisas, et vallanduks totaalne kaos ning staadionile hakataks loopima erinevaid objekte. Souness pääses riietusruumi politseinikest moodustatud kilbi varjus.

Galatasaray fännid hakkasid šotlast kutsuma "Ulubatli Sounessiks", võrreldes Sounessi Otomani impeeriumi vägede juhataja, kindral Ulubatli Hasaniga, kes 1453. aastal Otomani lipu Konstantinoopoli linnamüüri otsa viis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena