Real Kashmiri klubi mängijate elu polnud ka enne koroonapandeemiat lust ja lillepidu, sest augustis otsustas India valitsus võtta Kashmirilt eristaatuse ning halvas piirkonna kõik kommunikatsioonivahendid. Õnnetul kombel juhtus see samal päeval, kui Higginbotham riiki saabus ja uut peatükki oma jalgpallurikarjääris alustas.

Koroonakriisist tingitud liikumispiirangud ja reisikeeld on olukorra mehe jaoks suisa talumatuks muutnud.

"Iga päev on ühesugune ja ma ei aja teile p***a. See on maapealne põrgu," ütles ta.

"Mõnel hommikul ma ei ärkagi hommikusöögiks üles, sest see teeb päeva ainult pikemaks. Päeva tipphetk on see, kui saad kell 17 ruumist välja, trepist alla teed ja küpsist võtma."

"Mäletan oma esimest jutuajamist [Indias mängiva Šoti jalgpalluri] David Robertsoniga siin pallimise teemal. Ta rääkis mulle mõnedest asjadest, mis siin eelmisel aastal olid juhtunud - nagu pommitamised ja sellised asjad. Sellega ma saaks hakkama. Aga ma olen vist maailma kõige õnnetum jalgpallur, sest juba minu esimesel saabumise päeval tühistas India artikli 370," rääkis Higginbotham.

"Kõik pandi kinni - ei telefoni, internetti ega midagi. Hooaeg jäi pooleli ning ma ei saa oma naist ja lapsi näha. Ütlen ausalt, see mõjutab mind mentaalselt. Teadmatus selles osas, kus on finišijoon või millega see lõppeb, on selle kriisi kõige raskem külg. Kui me teaks, mis kuupäeval me võime koju sõita, oleks seda palju lihtsam taluda. Isana peaksin ma olema kodus, kaitsma kriisi ajal oma lapsi, aga ma olen teiselpool maakera kinni. Minutid tunduvad tundidena ja päevad nädalatena."