Tunnustatud korvpallitreener: Baltikumis on just Eesti liikumas tõusvas joones, Lätis ja Leedus on kerge mõõnaperiood
Eesti korvpall tähistab tänavu 100. aastapäeva. Basket.ee lehel juubeli auks ilmuva sarja "100 lugu" uues artiklis keskendutakse legendaarsele korvpallitreenerile Märt Kermonile.
Eesti korvpall on tänavu saamas 100 aastaseks ning vähe on meie seas veel inimesi, kes oleks selle armastatud sportmängu nimel elanud ja hinganud kauem kui tunnustatud treener Märt Kermon. Koos Eesti korvpalliga tänavu samuti ümmargust juubelit tähistav (Kermonil täitub 17. mail 80 eluaastat) mees on korvpalliga seotud olnud rohkem kui 65 aastat.
Kas korvpallimäng tõmbab oma ea kohta suurepärases vormis oleval mehel siiani pulsi üles? "Ma ei tea, kui palju see pulss enam üles läheb, aga adrenaliin on küll laes. Kümmekond aastat tagasi Pirita meeskonna juures töötades pani arst mulle ööpäevaks pulsi- ja vererõhumõõtja peale. Mäletan, et mängu ajal numbrid märkimisväärsed polnud, aga enne kohtumist oli paar momenti, kus näitajad olid väga kõrged ja pärast mängu olid vererõhunumbrid 260/220," meenutab Kermon muiates ja lisab: "ma küsisin arsti käest, kas ma lõhki poleks võinud minna."
Aastatel 1983-85 Kalevi esindusmeeskonna ja Eesti koondise peatreeneriks olnud Kermoni hinnangul on Eesti korvpall momendil kindlasti tõusuteel. "Meil on mõned aastakäigud, mis kannatavad Euroopa kõrgema taseme ära. Mulle praegusel hetkel tundub, et Baltikumis oleme meie siin Eestis just tõusvas joones liikumas, aga Lätis ja Leedus on kerge mõõnaperiood," näeb kogenud juhendaja laiemat pilti. "Seda on näha nii noortekoondistes, kui ka EYBL-is, kus me naabritega iga-aastaselt saame mängida. Enam pole peale vaadates lätlastel-leedukatel meiega võrreldes nii palju paremaid korvpallitüüpe."
Üheks Eesti korvpalli igipõliseks probleemiks, mida on üritatud kõik need 100 aastat lahendada, peab Kermon seda, et paljud andekad mängijad kaovad pärast noorteklasse tippspordist. "Ega meil õiget retsepti polegi leitud," on Kermonil kahju. "Tahaks, et Audentese Spordigümnaasium töötaks selliselt, et talendikamad pallurid jääks noorteklassidest väljudes pinnale. Peamine eeldus selleks oleks reaalselt toimivad püramiidid kõikide klubide juures. Ma ise töötan nüüd TalTechi Korvpallikoolis ja loodan, et meil hakkab midagi sellelaadset tekkima. Teised klubid ka pingutavad selle nimel, eesotsas näiteks Tartuga. See on õige asi, mida teha. Aga Audentese Spordigümnaasiumis peaks korvpalligrupiga töötama korraga mitte kaks treenerit, vaid 5-6 juhendajat. Treenerid peaks olema spetsialiseerunud - kes keskendub viskamisele, kes pallikäsitlemisele jne," käib veterantreener välja oma nägemuse.
