Eesti viimaste aastate parim rattur Tanel Kangert on rahul, et keerulisest olukorrast olenemata õnnestus mainekas Pariisi-Nice’i velotuur peaaegu lõpuni sõita. Ära jäi ainult pühapäevaks planeeritud viimane etapp. „Tohutu erand, et meil võimaldati ikkagi võistelda. See pole väheoluline, et saime sellisel ajal inimestele meelelahutust pakkuda ja teleri kaudu näidata, et elu käib edasi,” sõnas Kangert. Pro Cyclingu tiimis sõitev 33-aastane Kangert sai tuuri kokkuvõttes kõrge 8. koha.

Pärast viimaseks jäänud etapi lõppu sõitis Kangert koju perekonna juurde. Sügisest kevadeni asub nende kodu Hispaanias Gironas. Kangert ei osanud ütelda, kas nad üritavad Eestisse tulla või jäävad Hispaaniasse oma n-ö talvekoju.

Äge võidusõit

Kangerti arvates ei kujutanud üle maailma leviva koroonaviiruse tingimustes võistlemine mingit ohtu. „Rattureid oli ju väike grupp ja olime muust maailmast eraldatud. Isegi hotellis ei puutunud me tavakülastajatega kokku,” selgitas ta. Mõned tiimid otsustasid siiski juba paar päeva varem võistluse katkestada ja koju minna. „Need olid meeskonnad, kellel polnud enam midagi püüda. Neil olid jäänud sõitma sprinterid, kuid kaks viimast etappi sõideti mägedes.”

Pikka pausi ei saa tipptasemel rattur endale lubada. Kui teedele sõitma ei lasta, tuleb treeninguid jätkata kodustes tingimustes.

Just viimaste etappidega liikus end mägedes koduselt tundev Kangert üha paremale kohale. Reedel tõusis ta 15., laupäeval 8. kohale. „Minu arust oli see väga äge võidusõit, sellist pole ma ammu saanud. Kõik teadsid, et see jääb tükiks ajaks viimaseks,” lausus Kangert. Ta kinnitas, et jäi oma sõiduga rahule. Kuna see velotuur oli üks peamiseid kevadisi eesmärke, oli ta hästi valmistunud ja tulemus tuli vastav.

Seda, mis toimus velotuuri viimastel päevadel Prantsusmaa tavaelus, ei osanud Kangert ütleda. Võisteldes polnud mõistagi aega ringi vaadata ja laupäeval koju sõites nägi ta ümbrust kõigest läbi autoakna. „Niipalju kui nägin, kulges elu tavalises laupäevases rütmis,” tõdes ta.

Puhkus kulub ära

Kuna Hispaanias on haigusjuhtumeid palju, on valitsus kehtestanud isegi liikumisele karmid piirangud. Kangerti hinnangul on mõned neist liialdatud. „Ratturid treenivad tavaliselt üksinda ja sellises sõitmises pole midagi ohtlikku. Looduses olemine ei tee ju kedagi haigemaks,” arutles ta. „Ent pole ka hullu, kui ma mõned päevad sporti ei tee. Olen veebruarist iga päev sõitnud ja väike puhkus ei tee midagi.”

Pikka pausi ei saa tipptasemel rattur endale lubada. Kui teedele sõitma ei lasta, tuleb treeninguid jätkata kodustes tingimustes. Selleks on Kangertil vajalikud vahendid olemas. „Tuleb tõsta rattapukk rõdule ja seal paar tundi vändata,” märkis ta. Hispaania ilm igatahes soosib seda. Kangerti sõnul paistab Gironas päike ja on 18 kraadi sooja. „Rõdul istuda ja päikest võtta on päris mõnus.”

Praegust olukorda võtab Kangert kui paratamatust. „Mis teha, meil on ju vaja vanemate ja haigemate inimeste eest hoolt kanda,” lausus ta.