Jaanus Kriisk loobus EOK presidendiks pürgimast

Jaanus Kriisk andis teada, et ei kandideeri enam Eesti Olümpiakomitee presidendiks. Sõelale on jäänud nüüd EOK president Urmas Sõõrumaa ja abipresident Tõnu Tõniste.

"Otsus oli puhtalt pragmaatiline," tunnistas Kriisk Delfile. "Olles töötanud 30 aastat ettevõtjana, siis olen harjunud olukordi pragmaatiliselt vaatama. Kandideerimiseks oleksin ilmselt vajalikud 15-17 häält kokku saanud, kuid esimeses voorus oleks olnud vaja saada juba 30-35 häält."

Mille taha oleksid need vajalikud hääled võinud jääda? "Ma ei tahaks praegu rohkem kandideerimisest rääkida. Nägin omal ajal võimalust EOK presidendiks pürgida, aga nüüd võtsin vastu otsuse sellest loobuda."

Kriisk toob välja neli peamist punkti, millega tuleks tegeleda. "Vastasel juhul kukub Eesti sport kümne aastaga uppi. Esiteks tuleb kindlasti luua piirkondlikud spordiakadeemiad. Teine oluline prioriteet on treenerite kiusamise lõpetamine. See on kahepoolne asi."

"Ühest küljest tuleks noortel treeneritel anda bakalaureusekraadi kätte saades viienda taseme kutsetunnistus," jätkas Kriisk. "Tuleks hoida ka kogenumaid treenereid. Treeneril, kes on 30 aastat ametis töötanud, peaks olema elu lõpuni kinnitatud kvalifikatsioon. Kui treener tahab kuuenda kategooria astet uuendada, peaks see toimuma iga kaheksa, mitte nelja aasta tagant."

"Lisaks tuleks kõikidel alaliitudel panna kirja kindlad eelarved medaliplaanide osas," lisas Kriisk. "Tuleks selgeks teha, kui palju läheb mingil spordialal ressurssi vaja eesmärkide täitmiseks. Ühtlasi tuleks vabastada spordiklubid liigsest bürokraatiast."